Kultuur ja Elu 1/2005


Kultuur ja Elu 4/2004

 

 

 

 


Vana pläss

tekst: ke

Põhja-Tallinna linnaosa vanem Sirje Potisepp otsustas lõigata maksumaksja raha eest poliitilist profiiti ning saatis 8. jaanuaril toimunud uue aasta kontserdile vaid venekeelsed kutsed, mille pöördumine algab sõnadega “Austatud Põhja-Tallinlane!”.

Oma käitumist õigustas linnaosavanem ajakirja toimetusele nii:
Austatud ajakirja Kultuur ja Elu toimetus!
Tõepoolest saatsime välja 8. jaanuari peoks kutsed ainult vene keeles.
See kontsert oli mõeldud vene õigeusu jõulude tähistamiseks - seega mittepõhirahvusest elanikele koostöös Vähemusrahvuste Seltsiga "Lüüra". "Lüüra" koondab enda alla üle 20 erineva rahvusgrupi. Kontserdi alguses pöördusin inimeste poole nii eesti, kui vene keelse kõnega, sest enamus inimestele saalis oli vene keel arusaadavam. Ma ei näe probleemi selles, et teha ennast rahvale kergemini mõistetavaks ja rääkida ning suhelda vene keeles.
Meil oli väga palju jõuluüritusi linnaosas. Selle kontserdiga tahtsime teha kummarduse ka muu rahvusest inimestele - neile ei toimu just sageli üritusi.
Kindlasti ei tähenda see üks kutse, et Põhja-Tallinnas käib asjaajamine vene keeles, kuigi a' 60 % elanikkonnast on mittepõhirahvusest. Siit ka linnaosa eripära ja minule hea võimalus praktiseerida vene keelt.
Juhin linnaosa vanemana edaspidi tõstatatud küsimusele tähelepanu ja edastan kommentaari ka spordi- ja kultuuritöö organisaatorile, et mitte anda tulevikus põhjust sarnasele küsimusele.

Parimate soovidega Teile Sirje Potisepp
Põhja-Tallinna vanem

Ajakirja Kultuur ja Elu toimetus pöördus keeleinspektsiooni poole selgituse saamiseks, kas linnaosa vanem Potisepp on vene keele praktiseerimise tuhinas keeleseadust rikkunud. Keeleinspektsioon algatas järelevalvemenetluse ja tuvastas peale lähemat uurimist, et Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse poolt venekeelsete kutsete jagamisel eksiti keeleseaduse nõuete vastu.

Keeleseaduse paragrahv 3 sätestab, et riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema asutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Seega peab ametiasutus pöörduma kodanike poole eesti keeles. Keeleseaduse paragrahv 8 kohaselt on eesti keelt mittevaldavatel isikutel õigus pöörduda riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse poole ka muus keeles ning kui ametnik oskab, võib ta vastata võõrkeeles. Kuid algatus selleks võib tulla isiku, mitte riigiasutuse poolt.
Eestikeelne teave tuleb tagada ka nendel juhtudel, kui korraldatav üritus on venekeelne ning suunatud vaid vene keelt kõnelevatele isikutele. Eestikeelne teave tuleb lisada ka selle kohta, mis keeles korraldatav üritus toimub. Antud juhul jättis Põhja-Tallinna linnaosavalitsus selle töö tegemata. Ja otsuse haamer lajatas: keeleinspektsioon tegi keeleseaduse nõuete rikkumise eest vastutavale töötajale suulise hoiatuse ning kohustas linnaosavalitsust edaspidi järgima keeleseaduse nõudeid.

Tähelepanelik lugeja kindlasti märkab, et artiklile lisatud kutse tekstis pole mainitudki õigeusklike jõule. Ka puudub pöördumine nende organisatsioonide liikmete poole, kellega koostöös kontserti korraldati. Kutse on suunatud vaid Põhja-tallinlastele, kelle seas on kahtlemata paljudest rahvustest inimesi.
Vähemusrahvustega ja rahvusvähemustega on aga hoopis omaette lugu. Esiteks eksib Potisepp oma selgituses organisatsiooni "Lüüra" ametliku nimega. "Lüüra" puhul on tegu Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liiduga. Teiseks hämab ta terminitega.
Euroopa mõistes loetakse rahvusvähemuseks neid, kes on teises riigis elanud vähemalt üle poole tuhande aasta. Kuidas on olukord Eestis?

Rahvastikuminister Paul-Eerik Rummo selgitab, et eesti õiguskeeles tehakse vahet mõistete vähemusrahvus (tähistab omariikluseta rahvust, nagu nt baskid, kurdid, suhet riigiga, mille territooriumil nad elavad) ja rahvusvähemus (tähistab väljaspool oma riiki mõne teise riigi territooriumil elavat kogukonda). Praktikas kasutatakse neid mõisteid tihti sünonüümidena.
Rahvusvaheliselt on käibel mõiste national minorities, mille sisu on jäetud iga riigi enda määratleda. Riigikogu on Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduses (1993) ja Euroopa Nõukogude Vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni (1995) ratifitseerimise seaduses (1996) selle määratlenud järgmiselt:
Eesti Vabariik mõistab vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioonis defineerimata mõistet "vähemusrahvus" järgnevalt:
Vähemusrahvusena käsitatakse Eesti kodanikke, kes
- elavad Eesti territooriumil;
- omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga;
- erinevad eestlastest oma etnilise kuuluvuse, kultuurilise omapära, religiooni või keele poolest;
- on ajendatud soovist üheskoos alal hoida oma kultuuritavasid, religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele identiteedile.

Ajalooliselt on Eestis neli põlist ning suurimat rahvusvähemust, kellel on automaatselt õigus kultuuriautonoomiale. Need on:
- peipsi vanausulised,
- sakslased
- rootslased
- juudid

Ülejäänud saavad kultuuriautonoomiat taotleda tingimusel, kui nad on Eesti Vabariigi kodanikud ning neid on nimekirjas vähemalt 3000. Taasiseseisvunud Eestis on ainsana kultuuriautonoomiani jõudnud ingerisoomlased.
Niisiis ei mahu vähemusrahvuse ega rahvusvähemuse mõiste alla siit küüditatud eestlaste asemele venestamise eesmärgil peale sõda nõukogude võimude poolt siia saadetud ja siin elavad immigrandid, kellele Potisepp kõigest väest pugeda püüab.
Kuid sellel kõigel on veel üks oluline tahk. Nimelt on praeguses kultuuriautonoomia seaduses sätestatud kodakondsuse nõue tekitanud mõnedes ringkondades vastumeelsust ning soovi veel eraldi rahvusvähemuste seaduse järele.
Tegelikult eriseadust vaja ei ole, sest praegused seadusesätted kaitsevad kõiki Eestis elavaid väikerahvaid oluliselt paremini. Valjul häälel eriseaduse nõudjaid kihutab tagant kihk saada tagasi kaotatud nõukogudeaegsed privileegid ning lõppeesmärgina saavutada kakskeelsuse kehtestamine, mis nii või teisiti tähendaks eesti keelele hingekella löömist.
Eesti Vabariik on aga loodud rahvusriigina, mille ülimaks aateks, nagu on sätestatud ka Põhiseaduses, on tagada eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine. Vastasel juhul ei oleks meil ju oma riiki tarvis. Kui loovutame kergemeelselt oma viimasegi isamaa, siis müüme maha oma rahvuse hinge.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv