|
|
Vana pläss
tekst: ke
Põhja-Tallinna
linnaosa vanem Sirje Potisepp otsustas lõigata maksumaksja
raha eest poliitilist profiiti ning saatis 8. jaanuaril toimunud
uue aasta kontserdile vaid venekeelsed kutsed, mille pöördumine
algab sõnadega “Austatud Põhja-Tallinlane!”.
Oma käitumist
õigustas linnaosavanem ajakirja toimetusele nii:
Austatud ajakirja Kultuur ja Elu toimetus!
Tõepoolest saatsime välja 8. jaanuari peoks kutsed
ainult vene keeles.
See kontsert oli mõeldud vene õigeusu jõulude
tähistamiseks - seega mittepõhirahvusest elanikele
koostöös Vähemusrahvuste Seltsiga "Lüüra".
"Lüüra" koondab enda alla üle 20 erineva
rahvusgrupi. Kontserdi alguses pöördusin inimeste poole
nii eesti, kui vene keelse kõnega, sest enamus inimestele
saalis oli vene keel arusaadavam. Ma ei näe probleemi selles,
et teha ennast rahvale kergemini mõistetavaks ja rääkida
ning suhelda vene keeles.
Meil oli väga palju jõuluüritusi linnaosas. Selle
kontserdiga tahtsime teha kummarduse ka muu rahvusest inimestele
- neile ei toimu just sageli üritusi.
Kindlasti ei tähenda see üks kutse, et Põhja-Tallinnas
käib asjaajamine vene keeles, kuigi a' 60 % elanikkonnast
on mittepõhirahvusest. Siit ka linnaosa eripära ja
minule hea võimalus praktiseerida vene keelt.
Juhin linnaosa vanemana edaspidi tõstatatud küsimusele
tähelepanu ja edastan kommentaari ka spordi- ja kultuuritöö
organisaatorile, et mitte anda tulevikus põhjust sarnasele
küsimusele.
Parimate soovidega
Teile Sirje Potisepp
Põhja-Tallinna vanem
Ajakirja
Kultuur ja Elu toimetus pöördus keeleinspektsiooni poole
selgituse saamiseks, kas linnaosa vanem Potisepp on vene keele
praktiseerimise tuhinas keeleseadust rikkunud. Keeleinspektsioon
algatas järelevalvemenetluse ja tuvastas peale lähemat
uurimist, et Põhja-Tallinna linnaosavalitsuse poolt venekeelsete
kutsete jagamisel eksiti keeleseaduse nõuete vastu.
Keeleseaduse paragrahv
3 sätestab, et riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse ja tema
asutuste asjaajamiskeel on eesti keel. Seega peab ametiasutus
pöörduma kodanike poole eesti keeles. Keeleseaduse paragrahv
8 kohaselt on eesti keelt mittevaldavatel isikutel õigus
pöörduda riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse
asutuse poole ka muus keeles ning kui ametnik oskab, võib
ta vastata võõrkeeles. Kuid algatus selleks võib
tulla isiku, mitte riigiasutuse poolt.
Eestikeelne teave tuleb tagada ka nendel juhtudel, kui korraldatav
üritus on venekeelne ning suunatud vaid vene keelt kõnelevatele
isikutele. Eestikeelne teave tuleb lisada ka selle kohta, mis
keeles korraldatav üritus toimub. Antud juhul jättis
Põhja-Tallinna linnaosavalitsus selle töö tegemata.
Ja otsuse haamer lajatas: keeleinspektsioon tegi keeleseaduse
nõuete rikkumise eest vastutavale töötajale suulise
hoiatuse ning kohustas linnaosavalitsust edaspidi järgima
keeleseaduse nõudeid.
Tähelepanelik lugeja
kindlasti märkab, et artiklile lisatud kutse tekstis pole
mainitudki õigeusklike jõule. Ka puudub pöördumine
nende organisatsioonide liikmete poole, kellega koostöös
kontserti korraldati. Kutse on suunatud vaid Põhja-tallinlastele,
kelle seas on kahtlemata paljudest rahvustest inimesi.
Vähemusrahvustega ja rahvusvähemustega on aga hoopis
omaette lugu. Esiteks eksib Potisepp oma selgituses organisatsiooni
"Lüüra" ametliku nimega. "Lüüra"
puhul on tegu Rahvusvahelise Rahvuskultuuride Ühenduste Liiduga.
Teiseks hämab ta terminitega.
Euroopa mõistes loetakse rahvusvähemuseks neid, kes
on teises riigis elanud vähemalt üle poole tuhande aasta.
Kuidas on olukord Eestis?
Rahvastikuminister Paul-Eerik
Rummo selgitab, et eesti õiguskeeles tehakse vahet mõistete
vähemusrahvus (tähistab omariikluseta rahvust, nagu
nt baskid, kurdid, suhet riigiga, mille territooriumil nad elavad)
ja rahvusvähemus (tähistab väljaspool oma riiki
mõne teise riigi territooriumil elavat kogukonda). Praktikas
kasutatakse neid mõisteid tihti sünonüümidena.
Rahvusvaheliselt on käibel mõiste national minorities,
mille sisu on jäetud iga riigi enda määratleda.
Riigikogu on Vähemusrahvuste kultuuriautonoomia seaduses
(1993) ja Euroopa Nõukogude Vähemusrahvuste kaitse
raamkonventsiooni (1995) ratifitseerimise seaduses (1996) selle
määratlenud järgmiselt:
Eesti Vabariik mõistab vähemusrahvuste kaitse raamkonventsioonis
defineerimata mõistet "vähemusrahvus" järgnevalt:
Vähemusrahvusena käsitatakse Eesti kodanikke, kes
- elavad Eesti territooriumil;
- omavad kauaaegseid, kindlaid ja kestvaid sidemeid Eestiga;
- erinevad eestlastest oma etnilise kuuluvuse, kultuurilise omapära,
religiooni või keele poolest;
- on ajendatud soovist üheskoos alal hoida oma kultuuritavasid,
religiooni või keelt, mis on aluseks nende ühisele
identiteedile.
Ajalooliselt on Eestis
neli põlist ning suurimat rahvusvähemust, kellel on
automaatselt õigus kultuuriautonoomiale. Need on:
- peipsi vanausulised,
- sakslased
- rootslased
- juudid
Ülejäänud
saavad kultuuriautonoomiat taotleda tingimusel, kui nad on Eesti
Vabariigi kodanikud ning neid on nimekirjas vähemalt 3000.
Taasiseseisvunud Eestis on ainsana kultuuriautonoomiani jõudnud
ingerisoomlased.
Niisiis ei mahu vähemusrahvuse ega rahvusvähemuse mõiste
alla siit küüditatud eestlaste asemele venestamise eesmärgil
peale sõda nõukogude võimude poolt siia saadetud
ja siin elavad immigrandid, kellele Potisepp kõigest väest
pugeda püüab.
Kuid sellel kõigel on veel üks oluline tahk. Nimelt
on praeguses kultuuriautonoomia seaduses sätestatud kodakondsuse
nõue tekitanud mõnedes ringkondades vastumeelsust
ning soovi veel eraldi rahvusvähemuste seaduse järele.
Tegelikult eriseadust vaja ei ole, sest praegused seadusesätted
kaitsevad kõiki Eestis elavaid väikerahvaid oluliselt
paremini. Valjul häälel eriseaduse nõudjaid kihutab
tagant kihk saada tagasi kaotatud nõukogudeaegsed privileegid
ning lõppeesmärgina saavutada kakskeelsuse kehtestamine,
mis nii või teisiti tähendaks eesti keelele hingekella
löömist.
Eesti Vabariik on aga loodud rahvusriigina, mille ülimaks
aateks, nagu on sätestatud ka Põhiseaduses, on tagada
eesti rahva, keele ja kultuuri säilimine. Vastasel juhul
ei oleks meil ju oma riiki tarvis. Kui loovutame kergemeelselt
oma viimasegi isamaa, siis müüme maha oma rahvuse hinge.
|
|
|
