|
|
|
Pikett Stenbocki maja ees 26.10.04,
päeval, mil valitsus allkirjastas Euroopa Liidu Põhiseadusliku
lepingu. |
Euroopa Liidu põhiseadus
mõrvaks Eesti riigi
tekst: argo loo
Eesti
põhiseadus keelab Eesti muutmise teise riigi osaks, mida
Eesti ja Euroopa Liidu valitsused valetades ja tsenseerides püüavad
teostada. Mida ja miks varjatakse? Miks on plaanitav põhiseadus
Eestile ohtlik? Kas Euroopa Liit on peale põhiseaduse vastuvõtmist
sama, mille poolt hääletasime, või sootuks uus
liitriik, tulevane super-Nõukogude Liit?
Selgitab Eesti Vabadusliikumise aseesimees, rahvusvaheliste suhete
ja Euroopa uuringute magistrand Argo
Loo.
“Euroopa
Liidul on kõik föderaalriigi tunnused ... Lõppkiviks
on Euroopa põhiseadus.” Belgia peaminister Guy Verhofstadt
(Wall Street Journal
Europe, 26.11.03).
E Liidu põhiseaduse peakoostaja, Euroopa Konvendi president
Valery Gisgard d`Estaing, võttes vastu Karl Suure auhinda
Euroopa riigiks muutmise eest 29. mail 2003. aastal Aachenis,
lausus: „Meie põhiseadust ei või kahandada
tühipaljaks valitsustevahelise koostöö lepinguks.
Igaüks, kes ei ole siiani sellest faktist aru saanud, on
väärt kandma lollpea mütsi. Meie kontinent on näinud
edukaid püüdlusi tema ühendamiseks: Caesari, Karl
Suure ja Napoleoni püüdlusi teiste seas. Meie omalt
poolt püüame teda ühendada kirjasule abil. Kas
on kirjasulg edukas seal, kus mõõk on lõplikult
läbi kukkunud?”
Stalini, Hitleri ja Lenini jättis ta targu mainimata ning
kirjasule kõrval pidanuks mainima ka raha.
Valery Gisgard d`Estaing: „Asi ei olnud seda väärt,
et tekitada inglastes negatiivset ärevust. Ma asendasin sõna
föderaalne oma tekstis sõnaga ühendus, mis tähendab
täpselt sedasama.” (Wall Street Journal Europe, 7.07.03)
EL Komisjoni poolt välja antud raamatu “Euroopa Ühenduse
Õiguse ABC” kohaselt on integratsiooni tulemuseks
“Euroopa föderatsioon, milles ühtsed (föderaal)võimud
juhivad sinna kuuluvate rahvaste ühist saatust (säilitades
siiski nende individuaalse identiteedi) ning kindlustavad nende
tulevikku”. Nõukogude liit ja kõik impeeriumid
on rahvaste saatust juhtinud.
Euroopa Liidu põhiseaduse art 9.2 järgi “Liit
ühineb Euroopa Inimõiguste konventsiooniga”,
millega saavad liituda ainult riigid, ning see on üheks tõestuseks,
et Euroopa Liit on riik peale Euroliidu põhiseaduse jõustamist.
Aga ISESEISVUS Eesti Vabariigi põhiseaduse §1 tähendab,
et “Põhiseaduse järgi ei saa Eesti Vabariiki
muuta mõne teise riigi liitosaks, liitriigi osariigiks.
Ta peab jääma iseseisvaks riigiks, mille üle ei
tohi olla mingit teist kõrgemat juhtivat võimu.
See on ka mõistetav, kuna üldtunnustatud käsitluse
kohaselt lõpetavad föderatsiooniks koonduvad riigid
eksistentsi ja nende asemele tekib uus riik, liitriik” –
see seisukoht on EV justiitsministeeriumi veebil ning kuulub Eesti
Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjonile
(Paul Varul, Uno Lõhmus, Kalle Merusk, Heiki Pisuke, Jüri
Raidla, Märt Rask, Heinrich Schneider, Eerik-Juhan Truuväli,
Henn-Jüri Uibopuu).
|
Tsenseeritud lõik raamatus
“Põhiseadus Euroopa jaoks” lk 3 :"tegelikult
on Euroopa põhiseadus nii rahvusvahelise õiguse
reeglitele vastav leping kui ka põhiseadus, sest ta
sisaldab põhiseaduslikke elemente“.
Suuremas A4 formaadis on välja
antud nii eesti kui ka ingliskeelne trükis ning mõlemas
puudub vastav lõik, kuigi nad on ~ 4 korda mahukamad".
Mitte üheski trükises ei mainitagi artiklit 6, mis
esmakordselt Liidu ajaloos on lepingusse kirjutatud ja ütleb:
“Liidu seadused on ülimuslikud liikmesriikide seaduste
üle”, kaasa arvatud liikmesriigi põhiseaduse
üle – analoogiline artikkel on Nõukogude
Liidu põhiseaduses (art 74).
Seega on nad kõik tsenseeritud (mõni vähem
mõni rohkem), lisaks on algselt EL trükises öeldud,
et Euroopa põhiseaduse puhul on tegu nii lepinguga
kui ka põhiseadusega, siis aga avastati, et Eesti valitsus
räägib, et tegu on vaid lepinguga ning seetõttu
peideti eestikeelne trükis ära kapinurka. Nüüd,
kui asi välja tuli, väidetakse, et peidetud trüki
näol on tegu hoopis "täiendatud" trükiga.
Eeldati, et inglise keelset vaevalt keegi loeb, kui eestikeelne
kõrval. . |
Riigi tunnuseks
on maa-ala, rahvas ja sõltumatu avalik võim
MAA-ALA ja RAHVAS. E Liidu põhiseadus näeb ette “igasuguse
kontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride
ületamisel” (III-265.2e), kus Eesti kaotaks vetoõiguse,
nagu ka piirikontrolli, sisserände ja varjupaiga poliitikas,
näiteks nii viisade kui ka elamislubade andmisel, sealhulgas
selliste elamislubade andmisel, mille eesmärgiks on perekondade
taasühinemine (EL PS art III-265.2a ja III-267.2). Mida tähendab
kontrolli kaotamine sisserände üle sisuliselt kolmkeelsele
Eestile nüüd, kus EL on alustanud liitumisläbirääkimisi
Türgiga, kelle elanike arv tõuseb ÜRO andmetel
2050. aastaks 150 miljonini praeguse 70 asemel ning Ukraina on
ootamas järjekorras? See tähendab, et Euroliidust saaks
järjekordne rahvaste sulatuskatel, mis tähendaks surma
eesti rahvale. Eestist väiksemas Belgias elab 1 miljon moslemit
ja sama suures Hollandis 16 miljonit inimest. Eesti kultuurile
on kontrolli kadu migrantide sissevoolu üle ohtlik, sest
Eestis moodustab 1/3 vene keelt kõnelev elanikkond ja EL
PS laseks nende sugulased Venemaalt, Ukrainast Eestisse tulla
“perekondade ühinemise eesmärgil” ning eestlased
võivad leida end vähemuses omal maal juba 20 aasta
pärast! EL PS II peatükk kehtestaks esmakordselt õigused
ning kohustused Liidu kodanikele, mis puudutab iga üksikisikut.
Liidu eesmärkide teostamiseks lubab art II-112.1 piirata
inimõigusi!
VÕIM. Euroopa
Liidu Komisjoni poolt välja antud raamatu “Euroopa Ühenduse
Õiguse ABC” kohaselt eristab EL-i üksikriigist
see, et “Euroopa Liidul puuduvad nii suveräänsete
riikide terviklik jurisdiktsioon [võim] kui ka volitused
uute pädevusvaldkondade kehtestamiseks (jurisdiktsiooni jurisdiktsioon
[võim oma võimu suurendada]). Täna kuulub veel
liikmesriikide võimu alla välis- ja julgeolekupoliitika
ning sise- ja justiitsküsimused (tsiviil- ja kriminaalõigus)
ning EL-i võimu ulatuse määravad liikmesriikide
kohtud. EL PS annaks Liidule võimu seadusi vastu võtta
kõikides valdkondades ja muudaks Liidu kohtu ülemkohtuks,
kes otsustab oma võimupiirid ise. Eesti kaotaks vetoõiguse
veel 63 valdkonnas, näiteks energeetikas võib see
Eestile tähendada tuumaelektrijaama hoolimata meie tahtest!!
EL PS seab eesmärgiks „arendada Euroopa mõõdet
hariduses”, mis tähendaks ajaloo võltsimist.
Tsensuur. Eesti Vabariigi
ja ELi trükistes varjatakse EL Põhiseaduse olulisimat
esmakordselt lepingusse kirjutatud artiklit I-6, mis ütleb,
et “Liidu seadused on ülimuslikud liikmesriikide seaduste
üle“. See teeks E Liidu seadused esmakordselt ülimuslikuks
ka liikmesriikide põhiseaduste üle, nagu oli Nõukogude
Liidus PS § 74 kohaselt, mis tähendab, et Eesti riik
kaoks ning muudetaks E Liidu osariigiks ehk liiduvabariigiks.
EL komisjoni ametlikus trükises “Põhiseadus Euroopa
jaoks” tsenseeriti lk 3 lõik: „tegelikult on
Euroopa põhiseadus nii rahvusvahelise õiguse reeglitele
vastav leping kui ka põhiseadus”.
E Liit sarnanemas N Liiduga
Tõnis Lukase sõnul “olevat Euroopa Liidu Põhiseadus
parem kui Nõukogude Liidu Põhiseadus” (Tartus
2.12.04). Õiguskantsler Allar Jõks (26.11.04) tsiteeris
Saksa kolumnisti Jan Rossi: “Põhiõiguste harta
[EL PS II osa] on sasine segu tehnokraatiast ja sotsiaalidealismist,
täis hästimõeldud väljalunastamatusi.”
Ta lisas, et nende deklaratsioonide kohal hõljub midagi
fiktiivset, nagu oli kommunistlikes riikides inimõiguste
garantiide kohal, mis asja tõsiseks minnes midagi ei maksnud.
Seega on Euroopa Liidu Põhiseadus vastuolus Eesti Vabariigi
Põhiseadusega, mis ei luba sellist lepingut sõlmida
ning EV Valitsus on toime panemas riigipööret, sest
varjab Eesti rahva eest Euroopa Liidu Põhiseaduse sisu,
mis mõrvaks Eesti riigi. Eesti Vabariigi Põhiseaduse
kohaselt on Eesti kodaniku kohus olla ustav põhiseaduslikule
korrale (§ 54), kusjuures see kehtib kõigi kohta.
Ja Eesti põhiseaduse kohaselt võib ainult rahvas
tappa Eesti riigi, tühistades Eesti põhiseaduse §
1, kuigi paljude jaoks tähendab iseseisvuse aegumatus, et
Eesti riiki ei või tappa kunagi, rääkimata mõrvamisest.
“Eesti riik on ... pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele
nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab
tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade“.
Ei sõnagi järelejõudmisest Ameerikale või
ärimehe unistusest sisse vedada vähenõudlikku
tööjõudu Hiinast ja pikendada töönadalat
kuni 65 tunnini, mis teeb 13 tundi päevas (EL algatas vastava
eelnõu, keskajal töötasid inimesed kuni 14 tundi
päevas).
EL on seega ülisuurfirmade projekt, mille eesmärgiks
on lammutada rahvusriigid ja teha inimestest tühipaljas tööjõud
(ehk ori) ja paljutarbiv käibevahend.
* * *
Kodanikualgatuse korras
ilmus raamat:
“EUROOPA LIITU ÜHEKS RIIGIKS MUUTVA PÕHISEADUSE
ANALÜÜS”
Mittetulundusühing (MTÜ) Hooliv Jätkusuutlik Tallinn
andis kodanikualgatuse korras välja Euroopa põhiseadust
kriitiliselt analüüsiva raamatu “Euroopa Liitu
üheks riigiks muutva põhiseaduse analüüs”.
Selle analüüsi koostas Anthony Coughlani juhtimisel
Dublini Euroopa Liidu uurimis- ja teabekeskus „Rahvuslik
Platvorm”.
Anthony Coughlan on majandusteadlane
ning Dublini Trinity College’i vanemlektor emeritus sotsiaalpoliitika
alal.
Analüüs on tõlgitud eesti keelde õigustõlkebüroo
poolt ja on hästi loetav ning ülevaatlik, annab hästi
edasi põhiseaduse SISU ning sobib kõigile põhiseadusest
huvitatud kodanikele ja vanemate klasside õpilastele. Analüüs
avab kriitiliselt Euroopa põhiseaduse olemuse ja selle
mõju Euroopa Liidu ja liikmesriikide riiklusele, otsustusõigusele,
demokraatiale, ettevõtlusele, kui kodanikele ja nende inimõigustele.
Raamatu väljaandmise põhjuseks oli soov teadvustada
Eesti kodanikele Euroopa Liidu põhiseaduse sisu ja selle
tähendust Eesti riiklusele, mille kohta meie riigis antakse
praegu ebapiisavat ja kallutatud infot kuni varjamise ja valetamiseni
välja. Näiteks on olulistes Euroopa põhiseadust
tutvustavates trükistes jäetud mainimata seegi, et Euroopa
põhiseadus muudab kõik Euroopa õigusaktid
ülimuslikuks nii liikmesriigi seaduste ja ka põhiseaduse
üle.
Oluliseks raamatu väljaandmise põhjuseks oli ka asjaolu,
et riiklik teavitus on jäänud põhiliselt internetipõhiseks,
mis jätab suure osa elanikkonnast olulise teabeta. Praktiliselt
vaid raamatukogudest on kättesaadav Euroopa Põhiseaduse
eelnõu 2003. aasta versiooni trükitud variant (välja
antud Brüsselis, 2000 tk), allakirjutatud variant on vaid
internetis.
Riigikantselei andmeil ei ole Eesti Valitsusel kavas ise Euroopa
Põhiseadust üldse välja anda! Oleks aga loomulik,
kui nii tähtsat dokumenti oleks võimalik kõigil
elanikel kätte saada, seda arutada ja arvamust avaldada.
Võimalikul ratifitseerimisel otsustatakse sellega ju kõigi
Eesti elanike elutingimused tulevikus! Inimesed peaksid saama
kaasa mõelda ja öelda, kas see põhiseadus neile
üldse sobib ja kas Eesti peaks selle heaks kiitma või
mitte.
Selgitada tuleb ka õiguslik küsimus: kas Eesti üldse
sellise põhiseaduse heaks võib kiita! Referendumi
otsus oli, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu Eesti põhiseaduse
aluspõhimõtete alusel, mis välistavad Eesti
kuulumise teise riigi koosseisu. Selle otsuse alusel seadis Eesti
Euroopa Liitu astumisel ja sinna kuulumisel Eesti põhiseaduse
aluspõhimõtted ülimuslikuks - liitumine on
tingimuslik. Seda otsust saab muuta vaid rahvahääletusel.
Euroopa põhiseaduse kehtestamisel tühistuvad kõik
senised Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu moodustamise lepingud
ning jääb vaid Euroopa põhiseadus. Meie liitumistingimusi
ei saa aga muuta ilma rahvahääletuseta.
A.Coughlani Euroopa põhiseaduse analüüsi sissejuhataval
leheküljel on mõtlemapanevad read: “Uuest Euroopa
Liidust, mis põhineb omaenda riigi põhiseadusel,
saab Euroopa riik maailma riikide hulgas. Sellest saab noor ja
uus, võib-olla küll nõrk riik, kuid siiski
riik, millel on põhimõtteliselt kõik riigi
põhiomadused. Selle riigi olemasolevad liikmesriigid saavad
piirkondade või provintside põhiseadusliku staatuse.”
Koostaja Anthony Coughlan on lihtne, muhe Iiri majandusprofessor,
kes kirjutab analüüsis:
„ .... on märkimisväärne ajalooline hetk,
kui suur osa Euroopa mandrist püütakse muuta riigiks
ja maailma suurvõimuks. Põhiseadusega kehtestataks
äärmuslik neoliberalism, mis on eriti sobilik Euroopa
Liidu riigiülestele ettevõtetele, mis on koondunud
Euroopa Liidu tööandjate föderatsiooni ja Euroopa
tööstusjuhtide ümarlauda, kes on Euroopa Liidu
riigistamise peamised eestvedajad”.
Kõnealust protsessi kirjeldab ta kui “aeglast riigipööret
demokraatia vastu“. Põhiseadusega viiakse kogu liikmesriigi
valitsuste poliitika kas tegelikult või potentsiaalselt
Euroopa Liidu reguleerimisalasse.
|
|
|
