Kultuur ja Elu 1/2005


Kultuur ja Elu 4/2004

 

 

 

 



Pikett Stenbocki maja ees 26.10.04, päeval, mil valitsus allkirjastas Euroopa Liidu Põhiseadusliku lepingu.

Euroopa Liidu põhiseadus mõrvaks Eesti riigi

tekst: argo loo

Eesti põhiseadus keelab Eesti muutmise teise riigi osaks, mida Eesti ja Euroopa Liidu valitsused valetades ja tsenseerides püüavad teostada. Mida ja miks varjatakse? Miks on plaanitav põhiseadus Eestile ohtlik? Kas Euroopa Liit on peale põhiseaduse vastuvõtmist sama, mille poolt hääletasime, või sootuks uus liitriik, tulevane super-Nõukogude Liit?
Selgitab Eesti Vabadusliikumise aseesimees, rahvusvaheliste suhete ja Euroopa uuringute magistrand
Argo Loo.

“Euroopa Liidul on kõik föderaalriigi tunnused ... Lõppkiviks on Euroopa põhiseadus.” Belgia peaminister Guy Verhofstadt (Wall Street Journal Europe, 26.11.03).
E Liidu põhiseaduse peakoostaja, Euroopa Konvendi president Valery Gisgard d`Estaing, võttes vastu Karl Suure auhinda Euroopa riigiks muutmise eest 29. mail 2003. aastal Aachenis, lausus: „Meie põhiseadust ei või kahandada tühipaljaks valitsustevahelise koostöö lepinguks. Igaüks, kes ei ole siiani sellest faktist aru saanud, on väärt kandma lollpea mütsi. Meie kontinent on näinud edukaid püüdlusi tema ühendamiseks: Caesari, Karl Suure ja Napoleoni püüdlusi teiste seas. Meie omalt poolt püüame teda ühendada kirjasule abil. Kas on kirjasulg edukas seal, kus mõõk on lõplikult läbi kukkunud?”
Stalini, Hitleri ja Lenini jättis ta targu mainimata ning kirjasule kõrval pidanuks mainima ka raha.
Valery Gisgard d`Estaing: „Asi ei olnud seda väärt, et tekitada inglastes negatiivset ärevust. Ma asendasin sõna föderaalne oma tekstis sõnaga ühendus, mis tähendab täpselt sedasama.” (Wall Street Journal Europe, 7.07.03)
EL Komisjoni poolt välja antud raamatu “Euroopa Ühenduse Õiguse ABC” kohaselt on integratsiooni tulemuseks “Euroopa föderatsioon, milles ühtsed (föderaal)võimud juhivad sinna kuuluvate rahvaste ühist saatust (säilitades siiski nende individuaalse identiteedi) ning kindlustavad nende tulevikku”. Nõukogude liit ja kõik impeeriumid on rahvaste saatust juhtinud.
Euroopa Liidu põhiseaduse art 9.2 järgi “Liit ühineb Euroopa Inimõiguste konventsiooniga”, millega saavad liituda ainult riigid, ning see on üheks tõestuseks, et Euroopa Liit on riik peale Euroliidu põhiseaduse jõustamist.
Aga ISESEISVUS Eesti Vabariigi põhiseaduse §1 tähendab, et “Põhiseaduse järgi ei saa Eesti Vabariiki muuta mõne teise riigi liitosaks, liitriigi osariigiks. Ta peab jääma iseseisvaks riigiks, mille üle ei tohi olla mingit teist kõrgemat juhtivat võimu. See on ka mõistetav, kuna üldtunnustatud käsitluse kohaselt lõpetavad föderatsiooniks koonduvad riigid eksistentsi ja nende asemele tekib uus riik, liitriik” – see seisukoht on EV justiitsministeeriumi veebil ning kuulub Eesti Vabariigi põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjonile (Paul Varul, Uno Lõhmus, Kalle Merusk, Heiki Pisuke, Jüri Raidla, Märt Rask, Heinrich Schneider, Eerik-Juhan Truuväli, Henn-Jüri Uibopuu).


Tsenseeritud lõik raamatus “Põhiseadus Euroopa jaoks” lk 3 :"tegelikult on Euroopa põhiseadus nii rahvusvahelise õiguse reeglitele vastav leping kui ka põhiseadus, sest ta sisaldab põhiseaduslikke elemente“.
Suuremas A4 formaadis on välja antud nii eesti kui ka ingliskeelne trükis ning mõlemas puudub vastav lõik, kuigi nad on ~ 4 korda mahukamad".
Mitte üheski trükises ei mainitagi artiklit 6, mis esmakordselt Liidu ajaloos on lepingusse kirjutatud ja ütleb: “Liidu seadused on ülimuslikud liikmesriikide seaduste üle”, kaasa arvatud liikmesriigi põhiseaduse üle – analoogiline artikkel on Nõukogude Liidu põhiseaduses (art 74).
Seega on nad kõik tsenseeritud (mõni vähem mõni rohkem), lisaks on algselt EL trükises öeldud, et Euroopa põhiseaduse puhul on tegu nii lepinguga kui ka põhiseadusega, siis aga avastati, et Eesti valitsus räägib, et tegu on vaid lepinguga ning seetõttu peideti eestikeelne trükis ära kapinurka. Nüüd, kui asi välja tuli, väidetakse, et peidetud trüki näol on tegu hoopis "täiendatud" trükiga. Eeldati, et inglise keelset vaevalt keegi loeb, kui eestikeelne kõrval. .

 

Riigi tunnuseks on maa-ala, rahvas ja sõltumatu avalik võim

MAA-ALA ja RAHVAS. E Liidu põhiseadus näeb ette “igasuguse kontrolli puudumist mis tahes kodakondsusega isikute suhtes sisepiiride ületamisel” (III-265.2e), kus Eesti kaotaks vetoõiguse, nagu ka piirikontrolli, sisserände ja varjupaiga poliitikas, näiteks nii viisade kui ka elamislubade andmisel, sealhulgas selliste elamislubade andmisel, mille eesmärgiks on perekondade taasühinemine (EL PS art III-265.2a ja III-267.2). Mida tähendab kontrolli kaotamine sisserände üle sisuliselt kolmkeelsele Eestile nüüd, kus EL on alustanud liitumisläbirääkimisi Türgiga, kelle elanike arv tõuseb ÜRO andmetel 2050. aastaks 150 miljonini praeguse 70 asemel ning Ukraina on ootamas järjekorras? See tähendab, et Euroliidust saaks järjekordne rahvaste sulatuskatel, mis tähendaks surma eesti rahvale. Eestist väiksemas Belgias elab 1 miljon moslemit ja sama suures Hollandis 16 miljonit inimest. Eesti kultuurile on kontrolli kadu migrantide sissevoolu üle ohtlik, sest Eestis moodustab 1/3 vene keelt kõnelev elanikkond ja EL PS laseks nende sugulased Venemaalt, Ukrainast Eestisse tulla “perekondade ühinemise eesmärgil” ning eestlased võivad leida end vähemuses omal maal juba 20 aasta pärast! EL PS II peatükk kehtestaks esmakordselt õigused ning kohustused Liidu kodanikele, mis puudutab iga üksikisikut. Liidu eesmärkide teostamiseks lubab art II-112.1 piirata inimõigusi!

VÕIM. Euroopa Liidu Komisjoni poolt välja antud raamatu “Euroopa Ühenduse Õiguse ABC” kohaselt eristab EL-i üksikriigist see, et “Euroopa Liidul puuduvad nii suveräänsete riikide terviklik jurisdiktsioon [võim] kui ka volitused uute pädevusvaldkondade kehtestamiseks (jurisdiktsiooni jurisdiktsioon [võim oma võimu suurendada]). Täna kuulub veel liikmesriikide võimu alla välis- ja julgeolekupoliitika ning sise- ja justiitsküsimused (tsiviil- ja kriminaalõigus) ning EL-i võimu ulatuse määravad liikmesriikide kohtud. EL PS annaks Liidule võimu seadusi vastu võtta kõikides valdkondades ja muudaks Liidu kohtu ülemkohtuks, kes otsustab oma võimupiirid ise. Eesti kaotaks vetoõiguse veel 63 valdkonnas, näiteks energeetikas võib see Eestile tähendada tuumaelektrijaama hoolimata meie tahtest!! EL PS seab eesmärgiks „arendada Euroopa mõõdet hariduses”, mis tähendaks ajaloo võltsimist.

Tsensuur. Eesti Vabariigi ja ELi trükistes varjatakse EL Põhiseaduse olulisimat esmakordselt lepingusse kirjutatud artiklit I-6, mis ütleb, et “Liidu seadused on ülimuslikud liikmesriikide seaduste üle“. See teeks E Liidu seadused esmakordselt ülimuslikuks ka liikmesriikide põhiseaduste üle, nagu oli Nõukogude Liidus PS § 74 kohaselt, mis tähendab, et Eesti riik kaoks ning muudetaks E Liidu osariigiks ehk liiduvabariigiks. EL komisjoni ametlikus trükises “Põhiseadus Euroopa jaoks” tsenseeriti lk 3 lõik: „tegelikult on Euroopa põhiseadus nii rahvusvahelise õiguse reeglitele vastav leping kui ka põhiseadus”.

E Liit sarnanemas N Liiduga

Tõnis Lukase sõnul “olevat Euroopa Liidu Põhiseadus parem kui Nõukogude Liidu Põhiseadus” (Tartus 2.12.04). Õiguskantsler Allar Jõks (26.11.04) tsiteeris Saksa kolumnisti Jan Rossi: “Põhiõiguste harta [EL PS II osa] on sasine segu tehnokraatiast ja sotsiaalidealismist, täis hästimõeldud väljalunastamatusi.” Ta lisas, et nende deklaratsioonide kohal hõljub midagi fiktiivset, nagu oli kommunistlikes riikides inimõiguste garantiide kohal, mis asja tõsiseks minnes midagi ei maksnud.
Seega on Euroopa Liidu Põhiseadus vastuolus Eesti Vabariigi Põhiseadusega, mis ei luba sellist lepingut sõlmida ning EV Valitsus on toime panemas riigipööret, sest varjab Eesti rahva eest Euroopa Liidu Põhiseaduse sisu, mis mõrvaks Eesti riigi. Eesti Vabariigi Põhiseaduse kohaselt on Eesti kodaniku kohus olla ustav põhiseaduslikule korrale (§ 54), kusjuures see kehtib kõigi kohta. Ja Eesti põhiseaduse kohaselt võib ainult rahvas tappa Eesti riigi, tühistades Eesti põhiseaduse § 1, kuigi paljude jaoks tähendab iseseisvuse aegumatus, et Eesti riiki ei või tappa kunagi, rääkimata mõrvamisest.
“Eesti riik on ... pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade“. Ei sõnagi järelejõudmisest Ameerikale või ärimehe unistusest sisse vedada vähenõudlikku tööjõudu Hiinast ja pikendada töönadalat kuni 65 tunnini, mis teeb 13 tundi päevas (EL algatas vastava eelnõu, keskajal töötasid inimesed kuni 14 tundi päevas).
EL on seega ülisuurfirmade projekt, mille eesmärgiks on lammutada rahvusriigid ja teha inimestest tühipaljas tööjõud (ehk ori) ja paljutarbiv käibevahend.

* * *


Kodanikualgatuse korras ilmus raamat:
“EUROOPA LIITU ÜHEKS RIIGIKS MUUTVA PÕHISEADUSE ANALÜÜS”
Mittetulundusühing (MTÜ) Hooliv Jätkusuutlik Tallinn andis kodanikualgatuse korras välja Euroopa põhiseadust kriitiliselt analüüsiva raamatu “Euroopa Liitu üheks riigiks muutva põhiseaduse analüüs”. Selle analüüsi koostas Anthony Coughlani juhtimisel Dublini Euroopa Liidu uurimis- ja teabekeskus „Rahvuslik Platvorm”.

Anthony Coughlan on majandusteadlane ning Dublini Trinity College’i vanemlektor emeritus sotsiaalpoliitika alal.
Analüüs on tõlgitud eesti keelde õigustõlkebüroo poolt ja on hästi loetav ning ülevaatlik, annab hästi edasi põhiseaduse SISU ning sobib kõigile põhiseadusest huvitatud kodanikele ja vanemate klasside õpilastele. Analüüs avab kriitiliselt Euroopa põhiseaduse olemuse ja selle mõju Euroopa Liidu ja liikmesriikide riiklusele, otsustusõigusele, demokraatiale, ettevõtlusele, kui kodanikele ja nende inimõigustele.
Raamatu väljaandmise põhjuseks oli soov teadvustada Eesti kodanikele Euroopa Liidu põhiseaduse sisu ja selle tähendust Eesti riiklusele, mille kohta meie riigis antakse praegu ebapiisavat ja kallutatud infot kuni varjamise ja valetamiseni välja. Näiteks on olulistes Euroopa põhiseadust tutvustavates trükistes jäetud mainimata seegi, et Euroopa põhiseadus muudab kõik Euroopa õigusaktid ülimuslikuks nii liikmesriigi seaduste ja ka põhiseaduse üle.
Oluliseks raamatu väljaandmise põhjuseks oli ka asjaolu, et riiklik teavitus on jäänud põhiliselt internetipõhiseks, mis jätab suure osa elanikkonnast olulise teabeta. Praktiliselt vaid raamatukogudest on kättesaadav Euroopa Põhiseaduse eelnõu 2003. aasta versiooni trükitud variant (välja antud Brüsselis, 2000 tk), allakirjutatud variant on vaid internetis.
Riigikantselei andmeil ei ole Eesti Valitsusel kavas ise Euroopa Põhiseadust üldse välja anda! Oleks aga loomulik, kui nii tähtsat dokumenti oleks võimalik kõigil elanikel kätte saada, seda arutada ja arvamust avaldada. Võimalikul ratifitseerimisel otsustatakse sellega ju kõigi Eesti elanike elutingimused tulevikus! Inimesed peaksid saama kaasa mõelda ja öelda, kas see põhiseadus neile üldse sobib ja kas Eesti peaks selle heaks kiitma või mitte.
Selgitada tuleb ka õiguslik küsimus: kas Eesti üldse sellise põhiseaduse heaks võib kiita! Referendumi otsus oli, et Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu Eesti põhiseaduse aluspõhimõtete alusel, mis välistavad Eesti kuulumise teise riigi koosseisu. Selle otsuse alusel seadis Eesti Euroopa Liitu astumisel ja sinna kuulumisel Eesti põhiseaduse aluspõhimõtted ülimuslikuks - liitumine on tingimuslik. Seda otsust saab muuta vaid rahvahääletusel.
Euroopa põhiseaduse kehtestamisel tühistuvad kõik senised Euroopa Ühenduse ja Euroopa Liidu moodustamise lepingud ning jääb vaid Euroopa põhiseadus. Meie liitumistingimusi ei saa aga muuta ilma rahvahääletuseta.
A.Coughlani Euroopa põhiseaduse analüüsi sissejuhataval leheküljel on mõtlemapanevad read: “Uuest Euroopa Liidust, mis põhineb omaenda riigi põhiseadusel, saab Euroopa riik maailma riikide hulgas. Sellest saab noor ja uus, võib-olla küll nõrk riik, kuid siiski riik, millel on põhimõtteliselt kõik riigi põhiomadused. Selle riigi olemasolevad liikmesriigid saavad piirkondade või provintside põhiseadusliku staatuse.”
Koostaja Anthony Coughlan on lihtne, muhe Iiri majandusprofessor, kes kirjutab analüüsis:
„ .... on märkimisväärne ajalooline hetk, kui suur osa Euroopa mandrist püütakse muuta riigiks ja maailma suurvõimuks. Põhiseadusega kehtestataks äärmuslik neoliberalism, mis on eriti sobilik Euroopa Liidu riigiülestele ettevõtetele, mis on koondunud Euroopa Liidu tööandjate föderatsiooni ja Euroopa tööstusjuhtide ümarlauda, kes on Euroopa Liidu riigistamise peamised eestvedajad”.
Kõnealust protsessi kirjeldab ta kui “aeglast riigipööret demokraatia vastu“. Põhiseadusega viiakse kogu liikmesriigi valitsuste poliitika kas tegelikult või potentsiaalselt Euroopa Liidu reguleerimisalasse
.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv