|
|
Tapa - seikluslinn?
tekst: K&E
foto: Heiki Vuntus
Õnneks
on veel Eestimaal paiku, kus ei valitse ideede põud ning
aur ei kulu vile peale, vaid tegudele. 10. novembril avati Tapa
laste- ja noortekeskuses seiklusrada. Kuidas vahva mõte
teoks sai ja mida seiklusrajal teha saab, sellest pajatab Tapa
Lastekaitse Ühingu tegevjuht Ave
Pappe.
Idee teha
Tapale seiklusrada sündis kohalike aktivistide Ene ja Ivar
Augasmägi peas juba kaks aastat tagasi. Sellest räägiti
linnapeale Kuno Roobale, kuid et seiklusraja termin ja atraktsioon
olid temale võõrad, otsustati sõita kõik
koos Koseveskile seiklusrada vaatama ja ka läbi tegema. See
oli suureks elamuseks kogu linnavalitsuse perele ning otsustati,
et Tapal peaks ka selline rada olema. Kohe hakati otsima paika,
kuhu seiklusrada ehitada. Et rada on üldjuhul mõeldud
noortele ja lastele, otsustati see rajada Tapa laste- ja noortekeskuse
hoovile, kus oli piisavalt ruumi ning vajadusel saab tegevusteks
kasutada ka keskuse ruume.
Aga teadagi kaasneb kõiksugu vahvate ideedega alati üks
mure, mille taha head mõtted tihtipeale toppama jäävad
- rahamure. Raha taotleti nii linnavalitsuselt kui ka Hasartmängumaksu
Nõukogust laste, noorte, perede, vanurite ja puuetega inimestega
seotud investeeringute toetamise regionaalprogrammist. Mõlemast
kohast ka raha saadi ning koguni küsitud summa ulatuses.
Kokku läks seiklusrada maksma ligikaudu 48000 krooni. Seiklusraja
ehitas valmis OÜ Seikluskoolitus Meelis Zujevi juhtimisel.
Mida põnevat
seiklusrajal teha saab?
Seiklusrada on mõeldud
kõigile alates 10. eluaastast, ülempiiri seatud ei
ole, samuti ei oma tähtsust sugu. Küll aga omab tähtsust
sitkus, tugevus, nutikus, koostöö- ja suhtlemisoskus.
Meeskonna suuruseks ühe juhendaja puhul võiks olla
8-15 inimest. Juhendajaks on üks idee autoreid Ivar Augasmägi,
kes paneb seiklejad proovile kümnel erineval atraktsioonil:
- pliiats - meeskonnatööna
toimub joonistamine liiva peale köite abil kahe meetri
kõrguse pliiatsiga.
- A täht - meeskonna abil aidatakse
püsti A-täht ja üks inimene grupist liigub sellega
punktist A punkti B. A tähte hoitakse püsti kahe või
nelja köiega.
- tarzaniköis - meeskond peab köie
abil pääsema ühelt saarelt teisele, kogu meeskond
peab saarele ära mahtuma ja keegi ei tohi jalgu maha panna.
- sillaga saarelt saarele - sillaks
on lauajupp, mille abil peab liikuma ühelt saarelt teisele.
Saarteks on poolikud tünnid, kus tuleb seista kahel jalal,
vähemalt hetkeks!
- trossil kõnd - tross on postide
vahel, postide kaugus üksteisest on kaks kuni kaheksa meetrit.
Kogu meeskond peab jõudma algusest lõppu maha
astumata.
- ämblikuvõrk - meeskond
peab läbima ämblikuvõrgu niite puutumata ja
ühte ava tohib kasutada üks kord.
- soo - meeskond peab nelja lauaga ja
maasse pandud pakkudele neid asetades ületama soo, maha
ei tohi astuda, meeskond peab laudadele ära mahtuma.
- poom - meeskond on poomil ja peab
seal vastavalt juhendaja korraldustele vahetama kohti, maha
astunud või kukkunud meeskonna liige peab minema oma
kohale tagasi.
- pommiauk - köite abil, mille
külge on kinnitatud konks, peab meeskond saama kätte
maas asuvatest klotsidest ühe. Köied on kinnitatud
ringis asetsevate postide külge, mille kaugus üksteisest
on 6 meetrit.
- tasakaaluharjutus - meeskonnaliikmed
peavad eraldi minema kiigele ja saama selle tasakaalu. Uus liige
võib minna siis kiigele, kui eelnevad olijad on kiige
tasakaalu ponnistanud. Viimane meeskonnaliige ei tohi jääda
kiige keskele.
Atraktsioonide kirjeldusi
lugedeski on selge, et kuhjaga adrenaliini, hasarti, naeru ja
nalja nabani on Tapa seiklusrajal tagatud. Huvi seiklusraja vastu
on küllaltki suur ja tagasiside on olnud positiivne. Need,
kes on seiklusraja läbinud, tahavad teha seda kindlasti veel
ning neil, kes pole veel seiklusrajale sattunud, soovitan kindlasti
see põnev asi läbi teha. Igatahes on sündinud
vahva ajaveetmispaik kõigile ning hea põhjus, miks
sõita Tapale. Tapa kui seikluslinn - miks ka mitte?
|
|
|
