|
|
Kakskeelsus kui Trooja hobune
tekst: Valdeko Potisep
Mitmesuguste pretensioonide
hulgas, millega Venemaa Eestit pommitab, on üheks kaalukamaks
nõue kehtestada vene keel Eestis teiseks riigikeeleks.
Näikse, et selle pretensiooni
pareerimiseks pole meie poliitikategelased kuigi palju ära
teinud. Kas siis muretusest või arvatakse, et ega venelane
niikuinii mingeid vastuargumente kuulda võta. Pealegi on
Moskva käed praegu veel õnneks liiga lühikesed,
et siin vene keeIt maksma panna. Ent edaspidi ei pruugi see nii
olla. Sest on ju kogemusi, et Moskva on suutnud mitmeid oma nõudmisi
Eestile pähe määrida tänu lääneriikide
abile. Niisiis tuleks hoopis muule ilmale jõulisemalt selgitada,
mis peitub kakskeelsuse taga, selmet pidada Moskvaga mõttetut
sõnasõda.
Vaikimisi on pretensioonide peapõhjuseks muidugi seesama
imperialistlik mõttelaad, mis on olnud ühine kõigile
Venemaa valitsejatele selle riigi tekkimisest peale. Kuid Baltimaade
hõivamiseks on veel teinegi põhjus, millest samuti
ei räägita. See on "Poola koridori" sündroom.
Teatavasti lõikas pärast Esimest maailmasõda
tekkinud iseseisev Poola riik Saksamaa kaheks osaks, eraldades
Ida-Preisimaa emamaast. See andis Hitlerile hea ettekäände
Poola ründamiseks. Pärast Teist maailmasõda,
kui venelased Ida-Preisimaa anastasid ja sakslased sealt välja
küüditasid, jäid Balti riigid praeguse venekeelse
Kaliningradi oblasti ja Vene Föderatsiooni vahele. Kuni Baltikum
kuulus Liidu koosseisu, probleeme ei olnud, aga pärast nende
riikide taasiseseisvumist on olukord Venemaa jaoks virilaks muutunud.
Põhimõtteliselt moodustavad Baltimaad ju Venemaa
ja Kaliningradi oblasti vahel midagi "Poola koridori"
sarnast. Küllap see seis tõukabki Moskvat otsima mistahes
ettekäändeid agressiooniks. Aga tänases maailmas
kergemeelselt relvi paugutada pole kuigi mõistlik (ehkki
Venemaa kaitseminister Ivanov sellega ähvardab). Ja nii püütakse
Baltikumi teiste vahenditega Venemaa alluvusse tagasi lohistada.
Kakskeelsus hakkaks selles projektis täitma Trooja hobuse
rolli.
Mis juhtuks, kui sellele Moskva nõudmisele
alistuda?
Esiteks. Eestlased peaks siis oma põlisel kodumaal oskama
vähemalt kahte keelt. Nagu see oli okupatsiooni ajal. Aga
venelastele, keda okupatsiooni käigus massiliselt Eestisse
siirdati, piisaks suhtlemisel üksnes oma emakeele valdamisest.
Me satuksime oma kodumaal migrantidega võrreldes selgelt
ahistatud olukorda. Meie peame purssima võõrkeelt,
nemad mitte.
Teiseks. Kakskeelseks peaks sel juhul kujunema ka ametlik asjaajamine
ja bürokraatia. Peale ladina tähestiku tuleks uuesti
kasutusele võtta kirillitsa, samuti tuleks ametiasutuste
arvutivõrk kirilliseerida, millest tekivad tõlkeprobleemid
ja igasugune asjaajamine muutuks keerukaks. Kuna vene keelega
saaks läbi siis kõikjal Eestis, aga eesti keelega
mitte igal pool, siis pikemas perspektiivis tähendaks see
eesti keelele kafu ja mis mõte oleks siis meie riigilgi.
Kolmandaks. Teisedki meil elutsevad või siia saabuvad muulased
-- ukrainlased, juudid, soomlased, lätlased, tatarlased jne
hakkaksid venelaste eeskujul samuti taotlema oma emakeelele riigikeele
staatust. Ja kui ei anta, siis on neil õigus küsida,
milliste eriteenete eest venelastele antakse? Kas arvab vene inimene,
et ta on geneetiliselt kõrgemast rassist teiste rahvustega
võrreldes?
Tuletame meelde, kuidas lükati maailm Teise maailmasõtta.
Oma kallaletungi Tšehhoslovakkiale õigustas Hitler
oma kaasmaalaste kaitsmisega, kes elasid Tšehhoslovakkia
territooriumil. Nüüd, 65 aastat hiljem, kuulutas Vene
kaitseminister Ivanov kõrgelt rahvusvaheliselt tribüünilt
täpselt sedasama põhimõtet: kui on tekkimas
ebastabiilsus piirnevates riikides, mida põhjustab nende
valitsuste nõrkus... või tekib otsene oht meie kaasmaalastele,
siis on olemas võimalus anda neile (s.o naabermaadele,
V.P.) preventiivne löök. Eks ole "teravmeelne"
strateegia. Arvestades sellega, et ebastabiilsust on neil endil
võimalik tekitada -- koosneb ju Eesti allilm peamiselt
venelastest, kes väikese papi eest on alati nõus seda
organiseerima.
* * *
Kakskeelsuse õigustamiseks viitavad venelased Soome eeskujule,
kus rootsi keel on teiseks riigikeeleks. Neid olukordi ei saa
siiski siduda võrdusmärgiga, sest Rootsi ja Venemaa
suhtumine oma naabritesse on kaks ise asja. Rootslastel pole pretensioone
Soome territooriumile, olgugi et kunagi kuulus see ala Rootsile.
Aga meie idanaabri unistuseks on just naaberalade hõivamine
ja miks mitte enamgi. Rootsi valitsustegelased ei ähvarda
oma naabreid preventiivsete löökidega nn kaasmaalaste
inimõiguste kaitseks, aga ivanovide spämm sel teemal
risustab maailma infokanaleid pidevalt. Rootslased ei ürita
oma keele abil soome keelt hävitada, aga venelaste kakskeelsuse
nõue on nimelt suunatud eesti keele väljatõrjumisele.
Poleks paha, kui meie rahvateenrid samuti mõikaksid, et
kakskeelsus kujuneks eesti keelele ja kultuurile luigelauluks.
Ja me ei soovi endale karjalaste, muuromlaste, kainude, ingerlaste,
vadjalaste ja paljude teiste Venemaal praktiliselt hävitatud
rahvuste saatust.
|
|
|
