|
|
KGB ahvatles Hando Kruuvi
tapma Karl Vainot
tekst: K&E
Vabadusvõitleja
Hando Kruuv
jätkab värvikate mälestuste pajatamist aegadest,
kui ta sattus KGB terrori ohvriks sellepärast, et soovis
saada kirurgiks, mitte nomenklatuuriks. Arstiks tohtisid aga õppida
ja rezhiimitruusid inimesi ravida vaid ustavad.
|
Punapuusliku mahavõtmine
Tartus 23. 08. 1990. Hando Kruuv eemaldamas suure juhi nime. |
KGB rünnak
algas survega komsomoli ja parteisse
Tõsine KGB pressing algas siis, kui Hando Kruuv keeldus
Füüsikainstituudis töötamise ajal astumast
komsomoli ja parteisse. Juba tööle võtmisel uuris
tema meelsust professor Feodor Klement isiklikult. Mõned
värvikad killud sellest on väärt tsiteerimist.
Üks küsimusi kõlas: mille järgi te orienteerute?
Kruuv vastas, et mina orienteerun kompassi järgi. Seepeale
avaldas Klement imestust, kuidas? Kruuv näitas peopesal ilmakaared
ette. Siis selgitas Klement, et ta ei mõelnud seda, vaid
ideoloogilist orienteerumist. Kruuv küsis, kas selline asi
ka olemas on?
Kas Kruuv ikka valget laeva ootab, uuris Klement. Kruuv ütles,
et milleks seda oodata, Tartus on nad kõik reas. Iga kord,
kui üle silla läheb, vaatab, et ilusad valged laevad
on. Sellises stiilis jätkus vestlus paar tundi ja lõpuks
Klement otsustas Kruuvi kui kõrgelt arenenud inimese tööle
võtta. Tähendab – mida lollim, seda haritum.
Karl Rebane tuli isiklikult küsima, miks Kruuv ei ole komsomolis
ning avaldas arvamust, nagu oleks Kruuv tegelenud natsionalismiga.
Kruuv ütles, et kindlasti on, ta on väga paljude asjadega
tegelenud ja palus sm Rebasel selgitada, mis see natsionalism
on? Rebane hakkas rääkima rahvusküsimustest. Kruuv
ütles, et ei saa mõhkugi aru ja ju ta sellega siis
tegelenud ei ole. Kahtluste karikas Kruuvi suhtes sai täis,
kui tal paluti ehitada seadmeid, mille sõjaline otstarve
selgus hiljem. Soovimata kommunistidele tapariistu teha, lõhkus
Hando seadmed laiali. Loomulikult lõppes see lugu instituudist
lahkumisega.
KGB kukkus
Kruuvile kaevatud auku
Hando Kruuv tegeles aktiivselt spordiga ja laulis segakooris “Heli”.
Tema personaalsed nuhid olid spordiajakirjanik Boris Birk ja koorilaulja,
Pärnu KGB uurija Leonhard Võime. Kruuv tundis ta ära,
sest oli tema käest 1960-nda aasta laulupeo ajal ära
põgenenud. Välisviisade andmisega tegelev Võime
ütles Kruuvile otsekoheselt, et kas Kruuv ei tea, et ta ei
tohi arstiteadust õppida, sest ei ole soovitav, et inimesed,
kes ei ole neile ustavad, ravivad ustavaid inimesi. Ja lisas kõnekalt,
et kui Kruuv on nendega sõber, siis nad võimaldavad
õppida, vastasel juhul võib kõike juhtuda…
Handot aga huvitas ravitehnika ja kirurgi elukutse, mitte nomenklatuuriks
saamine. Seda ütles ta ka KGB-le, et õpib väga
põhjalikult ning ei suuda mitut asja korraga ajada. Võime
sõber Kalju Press ütles Handole, et ta on loll. Et
omade jaoks on diplomi- ja kursusetööd, kandidaadi-
ja doktoriväitekirjad, isegi oponendid. Hando Kruuv aga keeldus
olemast loll arst.
KGB surve tugevnes üha, koorilaul tuli maha jätta ning
loengutelegi minna tagaustest. Et Kruuvi KGB lõa otsa saada,
ei kohkutud tagasi ühegi provokatsiooni ees. Kord ootamatult
ilmus Kruuvide poole tädipoeg Oleg Issakov, kes rääkis,
justkui olevat temal hirmus viha Karl Vaino vastu ja et on võtnud
sihiks Vaino tappa. Oleg tahtis, et Hando teda selles pühas
ürituses aitaks. Stsenaarium oli välja mõeldud.
Et tema sõidab autoga ja Hando peaks Vainot tulistama.
Oli selge, et KGB-l oli vaja talle ükskõik kuidas
kaela määrida mingi ränk kuritegu. Võime
sõber Kalju Press tuli kord usutluse käigus sugulaste
kohta välja nimega Issakov. Siis oli ilmne, et kogu lugu
oli KGB poolt ette mängitud. Kruuvile suruti kaasa konjak
ning šampus, et ta Olegi purju joodaks ning kuulaks, mida
ta räägib. Kui Issakov välja ilmus, ütles
Hando talle, et kuule, sinu sõbrad jätsid siia kaks
pudelit ja käskisid sulle anda. Issakov imestas küll,
miks nad nii tegid, kuid võttis pudelid vastu. Kui Handolt
mõne päeva pärast aru päriti, rääkis
Hando lõpuks pika pinnimise peale, et Issakov tahab Vainot
tappa ja soovis, et tema selle teo teeks, kuid ta keeldus ning
ei ole vaja provotseerida. Kalju Press sattus jutust parajasse
segadusse ja tahtis, et Hando selle kirja paneks. Enam Issakov
Hando juurde ei ilmunud ja varsti tuli surmateade. Naise jutu
järgi oli Tallinna IV haiglas surnud, väidetavalt neerukahjustustesse.
Et Hando Kruuv agendiks ei hakanud, tehti ta otsese valesüüdistusega
kaladega spekuleerijaks ja pandi vangi, ülikoolist visati
ka muidugi välja.
Kaitseliitlasena
viienda kolonni vastu
|
Hando Kruuvi ja poja Riho klassikaaslaste
abiga, Rukkilille monumenti vaevakividele viimas. |
Memento esindajana Tartu
KGB ülevõtmise komisjoni kuulunud Hando Kruuv leidis
esimehe Anti Taluri seifist muuhulgas þurnaali, kus oli
register kaebekirjade saatjatest. Seal olid sees ka kahe kirja
autorid, kes Mart Nikluse peale kaebasid ja palju tuttavaid, kelle
peale oli kaevatud. Teine põnev dokument oli nimekiri neist,
kes pidid moodustama rasketel aegadel KGB põrandaaluse
kaitseorganisatsiooni lülid.
Tol ajal ja ka praegu on Venemaa huvitatud siin iga hinna eest
rahutuste provotseerimisest, sest 1995. aastal kirjutas Gorbatšov
USA Senatis alla lepingule, mille kohaselt on tal õigus
oma väed rahutuste likvideerimiseks Eestisse sisse tuua.
Pihkva dessantnikud ootasid siis ja ootavad praegugi puhkevat
konflikti. Konkreetne näide on Kruuvil tuua ajast, kui käisid
jutud Narva kandis kultuuriautonoomia tegemisest. Selle taustal
oli venelastel päevakorras moodustada oma jõudude
kett, tugipunktideks Leningradi oblast ja Pihkva. Imbus läbi,
et koos käivad tugirühmad, kes värbavad omale sõjaväge.
Eestist oleks rebitud ära tükk kuni Rakvereni ning Pihkva
üksused olid valmis kohe ründama. Sisuliselt oleks kordunud
aasta 1924.
Venelased vihkasid kõige rohkem neid venelasi, kes olid
võtnud eesti passid. Oli plaan ühel ööl
hulk sinise passi omanikke maha tappa ja seda maailmale kodusõjana
serveerida ning Pihkva oleks saanud õiguse meid rünnata.
Lugu tuli aga enne avalikuks ja kodusõda jäi olemata.
Hando Kruuvi eelnevat juttu Eesti sisestest vaenujõududest
toetab ka venekeelne dokument, kus oletades, et venekeelne elanikkond
pöördub näoga Läände, kahandades sellega
toetust ja usku Venemaasse ja seoses Rooma paavsti visiidiga Balti
riikidesse 8.-12. dets 1993, käskis Baltikumis Nõukogude
võimu taastamise ja vastupanu peastaabi ülem ataman
V. I. Škurnikov siinsel kohalikul põrandaaluse vastupanuliikumise
grupil organiseerida terroriakte selleks, et paavsti visiit jääks
olemata (vaata dokumenti lk lõpus).
Juhtus nii, et Kruuv keeldus andmast Kaitseliitu astumise soovitust
kahele parteilasele ja see sai esimeseks komistuskiviks tema Kaitseliidust
tasakesi väljajätmisel. Teiseks sai ta jälile mitmele
tehingule, mille niidid viisid Johannes Kerdini. Üks juhtum
oli Kaitseliidu valve all olevate konteineritega, kus asusid helikopterite
osad. Väidetavalt kuulusid need mingile kooperatiivile ning
jurist tuli neid välja nõudma. Hando Kruuv oli nõus
juhul, kui selgitatakse, kes ürituse taga on, mis osadest
edasi saab ja kuhu lähevad rahad? Oli teada, et metalliäri
ajav Silves oli lubanud Eesti vabariigile miljonitesse dollaritesse
küündivat protsendita laenu helikopterite ostmiseks.
Siiski keeldus Kruuv kopteriosi kooperatiivile üle andmast,
sest dokumendi järgi kuulusid nõukogude armeelt rekvireeritud
varad Eesti Vabariigile ja sellest üle astuda ei saanud.
Kruuv hoiatas Kerti, kes jäi sellest väga hämmingusse.
Läks kuu aega mööda, kui tuli korraldus Kruuv Kaitseliidust
eemaldada.
Parteilastest ja aatemeestest
Hando Kruuvi sõnul on need, kel luukered kapis, praegu
kõige aktiivsemad rahvuslased. Näiteks Ene Ergma käitub
väga eestlaslikult, kuid augustiputši päevadel,
kui vene tankid läksid Tartust Tallinnasse, tormas Ergma
koos oma Moskva sõbrannaga miitingul Kaitseliidu poistelt
plakateid ära kiskuma. Hando Kruuvil tuli teda päris
jõuga eemale tõrjuda. Ergma ei teadnud, et Hando
tema ära tundis.
Parteilased olid ummikus ja kartsid kohutavalt veresauna. Loomulikult
püüavad nad end igati rahvusmeelsetena näidata.
Ka Tartu KGB juht Anti Talur soovis Tartus Rukkilille monumendi
avamisel 14. juunil 1990 rääkida, kuidas ta Eesti rahvast
kaitses. Kuidas sa rahvast kaitsesid, kas vaadates Kremli müürist
sisse- või väljapoole, küsis tema käest
Hando Kruuv.
Hando Kruuv viis tõenäoliselt esimesena sini-must-valge
lipu 1989. aastal Helsingisse. Randuti oma kaatriga sini-must-valge
lipu all ja kõik küsisid, kas Eesti on vaba? Kui Tartu
“Halli maja” vastu püstitati kommunismi ohvritele
Rukkilille monument, oli selge, et Lenini kui kommunismi ideoloogia
kandja ja esimõrtsuka ausammas peab kaduma. Sobiv päev
selleks oli MRP 51. aastapäev, 23. august 1990.
Aatemehed, kes olid võidelnud kogu aeg, jõudsid
ideaalini – Eesti vabaduseni. Nad on oma töö teinud
ja nüüd naudivad seda, kuidas Eesti riik edasi läheb.
|
Nõukogude võimu taastamise ja vastupanu peastaabi
ülem Ataman Škurnikov kutsub üles seoses Rooma
Paavsti külaskäiguga korraldama terroriakte Baltikumis,
nurjamaks seeläbi visiiti ning ise- seisvuspüüdlusi. |
|
|
|
