|
|
|
Maret Olveti graafiline leht
“Minu isa lugu”.
|
“Maapagu / in Exile”:
valge orjana punasel maal
tekst: K&E
Ajal, mil valitsust on 60 aasta
taguseid ajaloosündmusi käsitledes tabanud selgrootus,
jääb üle vaid tunnustada 10. septembrist kuni 31.
oktoobrini kestva TALLINNA XIII GRAAFIKATRIENNAALi tegijaid, kes
oskasid meie ajalugu rahvusvahelisele kunstnikkonnale atraktiivselt
välja pakkuda, valides triennaali keskseks teemaks “Maapagu
/ in Exile”.
“Eksiil/eksiilis – sõnad,
mis on valitud Tallinna XIII Graafikatriennaali tunnussõnaks,
on erakordselt suuremahulised, tähendades nii lahkumist kui
jäämist, kodumaad ja kodumaatust, avatust kui sulgumist.
Paljude 20. sajandi eurooplaste teadvuses kannab sõna eksiil
üldreeglina tähendusi muutustest, mida inimene pole
soovinud endaga ette võtta, mis aga kõik teise ühiskonda
siirdudes soovimatult kaasa on tulnud – identiteedikriisid,
võõrandumine, religioossete- ja kultuurikonfliktide
ning agressiivsete subkultuuride teke, getostumine,” mõtestab
teemat näituste kuraator Sirje Helme.
“21. sajandi alguseks on selge, et rahvaste suured liikumised
seisavad ka sellel sajandil ees. Kes lahkub, kes konstrueerib
uusi sünnikodule sarnaseid paiku, kes kodeerib ja dekodeerib
mälu. Eksiil ei saa vist kunagi unustatud sõnaks.”
Kunstikeel kui mälu kodeerimise vahend
Visuaalsed meediumid pakuvad ohtralt võimalusi eestlaste
vastuolulise ajaloo keerdkäikudest rääkimiseks,
sest hea kunstikeel ei vaja liigseid sõnu, mõttetuid
targutusi ega haledaid õigustusi.
Oma isa, suurtükiväekapteni Vallo Olveti traagilisest
saatusest jutustab emotsionaalselt kõnekas kunstikeeles
kunstnik Maret Olvet, ühendades graafilisel lehel fotomontaaþi
ja serigraafia. Teost “Minu isa lugu” eksponeeriti TALLINNA
XIII GRAAFIKATRIENNAALi raames toimunud Eesti Vabagraafikute Ühenduse
näitusel Estonia Kontserdi galeriis. Kunstniku ja kunstipubliku
rõõmuks omandas tõmmised nii Okupatsioonimuuseum
kui ka Tartu Linnamuuseum.
Maret Olveti, toona 10-aastase tüdruku mällu on aastanumber
1941 jäänud aastana, mis viis Olvetite perest jäädavalt
kaks kallist inimest. Haiguspuhkusel viibinud ja aprillis sõjaväest
errulaskmise palve esitanud isa Vallo arreteeriti kommunistide
poolt 15. juunil Tartus. Ema vennast sai Tartu vangla kurikuulsa
massimõrva ohver.
Graafiline
romaan
“Valge orjana punasel maal” – just selle pealkirja
all tahtis kirjutada romaani suurtükiväekapten Vallo
Olvet (23. dets. 1902, Vändra – 9. sept. 1943, Zajarsk,
Irkutski oblast), kui tal oleks õnnestunud GULAG-ist vabadusse
pääseda. Paraku sai talle osaks viimne puhkepaik eksiilis,
kividega kaetud augus igikeltsas.
Isa poolt kirjutamata jäänud lugu alustab 61 aastat
hiljem tütar Maret Olvet kolme fotoga. Esimene on kena, avala
pilguga poisi leeripilt. Teiselt fotolt vaatab vastu mehistunud
noorsand Viiburi sõjakooli päevilt ja kolmandal on
otsusekindel noor mees suurtükiväe II diviisi 3. suurtükiväe
grupi esimese patarei ülemana Petseris.
Pildi ülaosas loovad äreva hirmu õhustiku vene
tankid “Habarovski komsomolets” ja tiirutavad vene lennukid.
Paremal on kalmud nimetute punaste tilkuvate ristidega. Ristide
all on Schmidti mägi, kus asus Norilski VII vangilaager.
Avaneb vaade troostitusse barakki. All nurgas on laipa hoidev
vang ja valge tuvi murtud tiib, sümboliseerimas vägivaldselt
katkestatud eluteed, keskel punane vangide kolonn. Suured sinaka
tooniga kivid kujutavad igikeltsa. Et maa oli külmunud, visati
laibad auku ja pandi kivid peale. Kuivanud puu all uhub grupp
vange sorteerimisele minevat plaatinasegust mulda läbi linase
riide ühte renni. Üle pildi kulgev hõbedane tekst
pärineb isa saatuse- ja laagrikaaslase Tiit Mee kirjast,
milles ta jutustab tütrele isast, talumatu talumisest ja
kõigele vaatamata säilitatud optimistlikust meeleolust.
Tuhandete rahvuskaaslastega rääkiva, valuliselt emotsionaalse
pildi tegemisest kujunes kunstniku jaoks omalaadne hingeravi,
mis võimaldas kuus aastakümmet hinges pakitsenud teadmatuse,
hirmu, leina, mure, ängi ja valu viimaks välja elada
ning südamel rahu leida. Ehk leiavad seda pilti vaadates
rahu teisedki haavatud eesti hinged.
|
|
|
