Kultuur ja Elu 3/2004


Kultuur ja Elu 2/2004

 

 

 

 



Maret Olveti graafiline leht “Minu isa lugu”.

“Maapagu / in Exile”: valge orjana punasel maal

tekst: K&E

Ajal, mil valitsust on 60 aasta taguseid ajaloosündmusi käsitledes tabanud selgrootus, jääb üle vaid tunnustada 10. septembrist kuni 31. oktoobrini kestva TALLINNA XIII GRAAFIKATRIENNAALi tegijaid, kes oskasid meie ajalugu rahvusvahelisele kunstnikkonnale atraktiivselt välja pakkuda, valides triennaali keskseks teemaks “Maapagu / in Exile”.

“Eksiil/eksiilis – sõnad, mis on valitud Tallinna XIII Graafikatriennaali tunnussõnaks, on erakordselt suuremahulised, tähendades nii lahkumist kui jäämist, kodumaad ja kodumaatust, avatust kui sulgumist.
Paljude 20. sajandi eurooplaste teadvuses kannab sõna eksiil üldreeglina tähendusi muutustest, mida inimene pole soovinud endaga ette võtta, mis aga kõik teise ühiskonda siirdudes soovimatult kaasa on tulnud – identiteedikriisid, võõrandumine, religioossete- ja kultuurikonfliktide ning agressiivsete subkultuuride teke, getostumine,” mõtestab teemat näituste kuraator Sirje Helme.
“21. sajandi alguseks on selge, et rahvaste suured liikumised seisavad ka sellel sajandil ees. Kes lahkub, kes konstrueerib uusi sünnikodule sarnaseid paiku, kes kodeerib ja dekodeerib mälu. Eksiil ei saa vist kunagi unustatud sõnaks.”
Kunstikeel kui mälu kodeerimise vahend
Visuaalsed meediumid pakuvad ohtralt võimalusi eestlaste vastuolulise ajaloo keerdkäikudest rääkimiseks, sest hea kunstikeel ei vaja liigseid sõnu, mõttetuid targutusi ega haledaid õigustusi.
Oma isa, suurtükiväekapteni Vallo Olveti traagilisest saatusest jutustab emotsionaalselt kõnekas kunstikeeles kunstnik Maret Olvet, ühendades graafilisel lehel fotomontaaþi ja serigraafia. Teost “Minu isa lugu” eksponeeriti TALLINNA XIII GRAAFIKATRIENNAALi raames toimunud Eesti Vabagraafikute Ühenduse näitusel Estonia Kontserdi galeriis. Kunstniku ja kunstipubliku rõõmuks omandas tõmmised nii Okupatsioonimuuseum kui ka Tartu Linnamuuseum.
Maret Olveti, toona 10-aastase tüdruku mällu on aastanumber 1941 jäänud aastana, mis viis Olvetite perest jäädavalt kaks kallist inimest. Haiguspuhkusel viibinud ja aprillis sõjaväest errulaskmise palve esitanud isa Vallo arreteeriti kommunistide poolt 15. juunil Tartus. Ema vennast sai Tartu vangla kurikuulsa massimõrva ohver.

Graafiline romaan

“Valge orjana punasel maal” – just selle pealkirja all tahtis kirjutada romaani suurtükiväekapten Vallo Olvet (23. dets. 1902, Vändra – 9. sept. 1943, Zajarsk, Irkutski oblast), kui tal oleks õnnestunud GULAG-ist vabadusse pääseda. Paraku sai talle osaks viimne puhkepaik eksiilis, kividega kaetud augus igikeltsas.
Isa poolt kirjutamata jäänud lugu alustab 61 aastat hiljem tütar Maret Olvet kolme fotoga. Esimene on kena, avala pilguga poisi leeripilt. Teiselt fotolt vaatab vastu mehistunud noorsand Viiburi sõjakooli päevilt ja kolmandal on otsusekindel noor mees suurtükiväe II diviisi 3. suurtükiväe grupi esimese patarei ülemana Petseris.
Pildi ülaosas loovad äreva hirmu õhustiku vene tankid “Habarovski komsomolets” ja tiirutavad vene lennukid. Paremal on kalmud nimetute punaste tilkuvate ristidega. Ristide all on Schmidti mägi, kus asus Norilski VII vangilaager. Avaneb vaade troostitusse barakki. All nurgas on laipa hoidev vang ja valge tuvi murtud tiib, sümboliseerimas vägivaldselt katkestatud eluteed, keskel punane vangide kolonn. Suured sinaka tooniga kivid kujutavad igikeltsa. Et maa oli külmunud, visati laibad auku ja pandi kivid peale. Kuivanud puu all uhub grupp vange sorteerimisele minevat plaatinasegust mulda läbi linase riide ühte renni. Üle pildi kulgev hõbedane tekst pärineb isa saatuse- ja laagrikaaslase Tiit Mee kirjast, milles ta jutustab tütrele isast, talumatu talumisest ja kõigele vaatamata säilitatud optimistlikust meeleolust.
Tuhandete rahvuskaaslastega rääkiva, valuliselt emotsionaalse pildi tegemisest kujunes kunstniku jaoks omalaadne hingeravi, mis võimaldas kuus aastakümmet hinges pakitsenud teadmatuse, hirmu, leina, mure, ängi ja valu viimaks välja elada ning südamel rahu leida. Ehk leiavad seda pilti vaadates rahu teisedki haavatud eesti hinged.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv