|
|
Tantsides läbi elu
tekst: MARGIT-MARIANN
KOPPEL
|
Ulvi ja Ilmar tantsuhoos. Esimesed
Eesti lahtised meistrivõistlused hobitantsijatele 28.
aprillil 2001 Nõmme Kultuurikeskuses. |
Eesti vanima tegevtantsupaari
Ulvi Luht-Meos (67) –
Ilmar Meos (72) jaoks on
tants eelkõige rõõmus ja tore elustiil. Võistlustel
on läbi aegade oldud alati parimate seas.
Nende harmoonilist sädelevat
tantsu, mis sai kroonitud kohtunikuks olnud Kristiine Esko poolt
esikohaga sambas, sai nautida 14. veebruaril Mustamäe Kultuurikeskuses
Kaja tegutseva tantsuklubi Rondo poolt korraldatud harrastustantsijate
sõpruskohtumise võistlusel “Mustamäe Luitel”.
Tants on
liikumisravi
“Ma pole veel oma elus nii väikest, nii vana ja nii
suure kopsumahuga inimest näinud!” kõlas kord
arsti imetlev hüüe Ulvile. Tantsutreener Ants Tael nimetab
tantsu mototeraapiaks – see tähendab liikumisravi. Ja
tõesti, reuma on Meoste peres tundmatu, tantsukultuur aga
tähtsal kohal – sellest tunnevad rõõmu
kõik.
Ulvi ja Ilmar elavad Tallinna Mustamäe mändide all,
kenas, valge mööbliga sisustatud ühetoalises korteris.
Ulvi pensionist makstakse arved ja Ilmari omast elatakse. Oma
tütre Kerliga on Ulvi tantsinud rahvakunstiansamblis Leigarid
ja poja Raivoga klubides Hõbe-Must ja Ritmo. Tantsupisik
on nakatanud ka Ulvi tütre 6 last. Kõige kaugemale,
A-klassi, on välja jõudnud Ilmari tütar Tiina
Meos koos Janek Randlaga, kes praegu Eesti 10-tantsu meistrivõistlusi
korraldab.
Ulvi 60 ja Ilmari 65 juubelil tehti sugulaste ja sõprade
rõõmuks demonstratsioonesinemine. Ulvi tantsis ladina-ameerika
tantse 3 põlvkonnaga: abikaasaga, pojaga ja tütrepojaga.
Peoõhtul on Ulvi ka oma 6aastase tütretütre partneri
Martiniga chat-cha-chad tantsinud. Pärast võttis poisi
sülle – asi, mida ta elus ühegi partneriga teinud
pole.
Ulvi ütlebki, et kõige suurem väärtus tantsupõrandal
on partner. Esimeseks ja seni parimaks tantsupartneriks võistlustantsus
on olnud Toivo Aus. Kõik partnerid olid Ulvist nooremad,
isegi kahekümne aasta võrra. Kord juhtus Ulvi treenerile
ütlema, et tahaks halli peaga ja et oleks temast vanem. Et
võiks olla selline nagu Ilmar Meos! Ei osanud Ulvi arvatagi,
et soov võiks täide minna, aga kord oli klubil medaleid
tarvis ja Ulvil tuli helistada ei kellelegi muule kui Ilmarile
endale, kelle rohkete hobide hulka kuulus muuhulgas medalite ja
märkide tegemine. Saadi kokku, veidi hiljem hakati koos tantsima
ja 29. dets. 1993 laulatati Tartus Pauluse kirikus paari. Oma
ja sugugi mitte väike roll Ulvi südame võitmisel
oli Ilmari tehtud hõrgul, vastupandamatu armunektarina
toimival ebaküdoonialikööril.
Ulvi Luht
– suguvõsa hoidja ja kroonik
Viljandis sündinud ning Pauluse kirikus ristitud Ulvil oli
tants sündides sees. Ema ütles ikka, et kui muusika
hakkas mängima, siis Ulvi hakkas liikuma. Ema ja isa olid
head tantsijad ja lauljad. Isa mängis hästi bajaani.
Kirikuõpetaja küsis isa matustel Ulvi käest,
kas isa laulis, tantsis ja pilli mängis? Saanud kõigile
jaatava vastuse, ütles kirikuõpetaja, et näete,
see ongi suur varandus.
Isa sündis Viljandimaal, Kõo vallas. Vanaisal ning
vanaemal oli Maalasti külas Uuetoa talu. Neil oli kümme
last, kellest kasvas üles kaheksa: 4 poega ja 4 tütart.
Vanaema soovis hiljem, et tema lastel sihukest vaeva näha
ei tuleks. Väega lausutud sõnad läksid täide
ja tütardel lapsi ei sündinud.
Kaheksa last läksid kõik pesast välja. Paljudel
tuli Siberi teed käia. Külmale maale jäänutele
on mälestuseks kivid Pilistvere kivikangrus ja nimed raamatus
“Sakalamaa ei unusta”. Lähedastest viidi ära
onu pere nelja lapsega. Kui onutütar Leida tagasi tuli, pakuti
koostööd KGB-ga. Keeldumise eest saadeti ta uuesti Siberisse.
Onupojad on üldse väga tublid olnud, jutustab Ulvi.
Tuntud käsitöömeister, suguvõsa elav leksikon
onupoeg Voldemar Luht (85) joonistas juba siis talu hobuste pilte
täis. Hiljem sai Vollist parim hobustetundja Eestis. Vanemas
eas hakkas nikerdama puust makette kõikidest hobustega
tehtud töödest. Teine onupoeg Elmar Luht on eestiaegne
tuntud ühistutegelane. Juba Elmari teine vanaisa, Mart Lang
oli Võhmas ühistutegelane, kelle eestvõttel
tehti ära väga palju. Viimases sõjas sattus Elmar
vene poolele, tema vend, praegu Viljandis muusikapoodi pidav Karl
Luht, saksa poolele. Elmari kohta tuli omastele surmateade ja
leinakuulutuski pandi lehte. Õnneks selgus mõne
aja pärast, et kuuldused Elmari surmast olid enneaegsed.
Vanaema tädipoeg on tuntud riigimees Jüri Vilms, kelle
sünnist möödus tänavu 13. märtsil 115
aastat.
Suguvõsa krooniku ja uurija Ulvi Luhti algatusel koguneb
suguvõsa alates 1991. aastast igal suvel augustis Uuetoale.
Ulvi vend sai surma saksa poolel võideldes. Kõrval
juhtus olema sõber, kes tõi ära kuuliauguga
rahakoti. Isal tuli võidelda kolmes sõjas ja kolm
korda vangis olla. Tütar oli kuuendas klassis, kui saksa
poolel võidelnud isa vene vangist koju jõudis. Habetunud
isa vaatas pisarsilmil tütart, tütar tunnistas isa.
Ei teadnud nad siis, et pealekaebus viib isa kohe veel kolmeks
aastaks vangi. Naabrimees oli palunud isalt abi, et õunad
Tallinna turule viia. Luhtide korterisse majutatud Venemaa eestlased
kaebasid isa peale – spekulant!
Sõja ajal elas Ulvi emaga kahekesi Viljandis. Et tütrele
tantsimine väga meeldis, leidis ema võimaluse panna
laps stuudiosse, mida tegi Ugala näitleja Ly Laar. Koolis
oli väga huvitav võimlemisõpetaja Frieda Rosenberg,
kellest tahetakse nüüd raamatut kirjutada. Kes tema
rühmas kõige paremad tantsijad olid, ei pidanud maksma.
Ulvi oli üks neist. Uus võim lasi aga õpetaja
Rosenbergi lahti, sest ta oli välismaal õppinud ja
seda pandi kole suureks süüks. Et tantsuõpetajaid
ei olnud, aga tantsutahe oli, tuli ise tantsu õpetama hakata.
Kooli liuväljal tegid lapsed jääpidusid. Õmmeldi
kostüümid ja valss algas…. Ikka paaris, tüdruk
ja poiss. Tuled põlesid, koolimajast kostus muusika. See
oli nagu muinasjutt.
Lõpetamata
romanss Neeme Järviga
Peale kooli lõppu tuli Ulvi Tallinnasse tantsujuhiks õppima.
1956. aastal pääses ta tantsutaat Ullo Toomi juhitavasse
Riikliku Filharmoonia tantsurühma. Siia aega mahub ilus romanss
Neeme Järviga, kes oli väga tore poiss ja haris noort
neiut musikaalaselt väga kõvasti. Tutvudes olid mõlemad
21aastased. Neemega käidi ja jalutati alati Kadriorus. Ta
oli suur tordisõber ning kui külas käis, pakkus
Ulvi talle alati torti. Kui Neeme Leningradis õppis, peeti
kirjavahetust. Sellest ajast on pajatada põnev seik. Toona
elas Ulvi Kuhlbarsi tänaval ja kord teda koju saates rääkis
Neeme mingi teose kohta, et huvitav, kas seda peaks juhatama nii,
nagu Roman Matsov või nagu tema õppejõud
Nikolai Rabinovitš. Ulvi ütles talle, et tead, ära
juhata nii, nagu Matsov, ära juhata, nagu Rabinovitš,
juhata nii, nagu Neeme Järvi. Neeme jäi seisma: “Mis
sa ütlesid nüüd? Vohh! Kuidas ma ise selle peale
pole tulnud!”
Ulvi oli sunnitud romansi katkestama, sest kavaler, kelle ta kavatses
alkoholiprobleemide tõttu hüljata, üritas end
tappa. Abielluti ja sündisid lapsed. Kuus aastat elavat põrgut
veenis lõplikult, et armastus joodikut ei paranda. Ulvi
tantsukarjäär jätkus vilistlaste rühmas, mida
juhtis Heino Aassalu. Kui 1969 loodi Kristjan Toropi juhtimisel
rahvakunstiansambel Leigarid, läks Ulvi sinna.
Kõigi tegemiste juures jõudis Ulvi vahepeal õppida
kirjakunstikoolis Villu Tootsi käe all, kes oli härrasmehe
kehastus. Kui oli klubiõhtu, tantsitas hr Toots kõik
naised läbi. Tal oli väga hea rütmitunne ja nagu
ütleb Ulvi: kalligraafia ongi ju kirjatähtede ballett.
Sellest on olnud ka praktilist kasu – võistluste diplomite
kirjutamine on alati olnud Ulvi hool.
Hõbehallid
ja lubivalged
Kui poeg Raivo oli viiendas klassis, läks Jüri Tamm
37. keskkooli kursusi tegema. Ta valis endale parimad poisid ja
sündis klubi DERBI. Koolinoorte meistritiitlid said Peeter
Masing, Aivo Adamson ja Alar Kaasik. J. Tamme õpilane Almer
Jansu on oma tantsukooli loonud. Ulvi tütar käis koos
abikaasa Lauriga tema juures latiinot õppimas. 1980. a
ütles ühe tüdruku ema peale kordaläinud võistlust,
et kusagil pidid ka vanemad inimesed tantsima. Mindi Tselluloosi
klubisse vaatama. Leiti partnerid ja alustati treeningut Ants
ja Mall Taela juures klubis Hõbe-Must. Nooremaid seeniore
vanuses 35-50 kutsus Tael naljatledes hõbehallideks ja
vanemaid seeniore lubivalgeteks. Esimesed meistrivõistlused
seenioridele korraldati Eestis aastal 1984. Osavõtt oli
rohkearvuline. Kuni aastani 2000 tegi Ulvi kõik meistrivõistlused
kaasa. Alates aastast 2001 korraldatakse võistlusi ka hobitantsijatele,
millest Ulvi ja Ilmar osa võtavad.
|
Ulvi tütretütar Erika
Uustalu koos partner Martin Boshliniga tantsuvõistlusel
“Magus Algus”. |
Ilmar Meose viis kirge
Elupõline tartlane Ilmar Meos on samuti olnud lapsest saadik
tantsu sees. Kodustel pidudel käis laul ja tants. Suguvõsas
on huvitav seik, et isa Elmuri õde Paula abiellus Paul
Särega ja Pauli õde Linda abiellus omakorda Elmuriga.
1940. a omati metalli- ja plastmassitööstust. Oodati
küüditamist, kohvridki pakitud. Kuid töölistega
oli hästi läbi saadud ja õnneks polnud kaebajaid.
Tööstusest jäädi muidugi ilma. Saksa ajal
hakkasid isa ja onu sõjaväele suuski tegema ja pääsesid
nii saksa sõjaväest. Vene aja algul olid veidi aega
jooksus, ei saadud kätte.
Juba algkooli ajal tegeles Ilmar malega, ta on lõpetanud
laste spordikooli nii males, kiiruisutamises kui korvpallis. Ka
lapselapsed on ta maletama õpetanud. Kabes on Ilmar samuti
üsna kibe käsi, omal ajal Eestis viie-kuue parema seas.
Leiba sai teenitud algul fotograafina ja hiljem fotokeemikuna.
Muuseas, ka Ulvi on fotofanatt. Tantsima hakkas Ilmar keskkoolis,
kui kooli tulid tantsuõpetajad. Parimad noormehed kutsuti
tüdrukutekoolidesse partneriteks. Nii see algas.
Ulvi lemmikud on tango, rumba ja pasodoble. Ilmar tantsib hea
meelega kõiki. Kui elurõõmust pakatavat väärikat
vanapaari tabab tantsutuhin, minnakse Kultuurikeskusesse Kaja
memme-taadi tantsupärastlõunale, mis toimub Ülo
Luhti juhtimisel kaks korda kuus laupäeviti kella kolmest
viieni.
Mõlemal on oma elu elatud ning turvaline ja tore on koos
vanaduspõlve pidada ja nautida. Järeltulev põlv
sirgub mühinal. Ilmaril on 4 lapselast ja üks lapselapselaps.
Ulvil on 7 lapselast. Neid kõiki tuleb hoida.
Suvel ollakse ühtse sumiseva mesilasperena Võsul,
Ulvi tütre suvilas, kus perede vahel käib äge võistlus
isetegevuses. Eelmisel suvel võitis karika Ilmari pere.
Ulvi ega Ilmar pole kuulunud ühessegi parteisse. “Meil
on lastepartei!”
|
|
|
