|
|
Tiit Haagma jaoks tähendab
meri vabadust. |
Tiit Haagma: Nüüd
alles elu algab!
tekst: k&e
5.
aprillil jõudis juubeli verstapostini purjespordi äss
ja muusikamees Tiit
Haagma, kelle väärikat
auhindade kollektsiooni purjetamises, jääpurjetamises
ning avamerepurjetamises kroonib maailmameistritiitel 1984. aastal
DN-klassis.
Tiit Haagma ei armasta
suuri pidusid ega rahvamasse. Ka nüüd pages ta oma sünnipäeval
jahil Naissaarele, et vältida meeletut jaskarit, millel tema
arvates ei ole mingit erilist ideed.
Numbrid 5 ja 0 koos
on iga inimese jaoks mingi teatav verstapost. Tiit Haagmale tundub
oma üle 50aastaseid sõpru vaadates, et nüüd
alles läheb eluks! Ta loodab, et ehk elu läheb mõnusamaks
ja rahulikumaks. Praegu ei ole küll mahti maha istuda, kogu
aeg on palju tegemist ning ajapuudus. “Suudan ikka veel noorematele
ässadele vastu panna,” muheleb ta.
Konkurents on kogu aeg kõva. Ei saa öelda, et kolmkümmend
aastat tagasi olid kehvemad korvpallurid kui täna. Võrrelda
aga ei saa, sest aeg lihtsalt liigub edasi. Nõukogude Liidus
tuli purjetamises olla nelja parema hulgas, et võistlustele
pääseda. Aga eestlasena tuli selleks kõvasti
rohkem tööd teha.
Paar aastat oli ka Haagmal
võistluskeeld peal. Oli aeg, kui sõbrad pillimehed
olid välismaale karanud ja Haagmale teatati, et olevat nagu
teada, et ta tahtvat ka päkka panna. Rahvuslikku probleemi
oli tunda 1980. aastal Tallinna olümpia purjeregatile pääsemisega.
Tippvormi timmimise pärast isegi pillimängu katki jätnud
Haagmale tehti palju takistusi ning tal jäigi sõitmata.
Meri, mis on olnud suur
osa tema elust, tähendab Tiit Haagmale vabadust. Elu parimaid
kinke ongi olnud kokkusaamine merega. See oli täiesti juhuslik,
sest keegi perekonnast merega ei tegelenud. Kord aga võttis
vanem õde poisil kratist kinni ning tiris Piritale. Sellest
hetkest sai toona seitsmeaastasele jõnglasele Piritast
teine kodu ning purjetamisest kirg.
Praegu purjetamisest
nii palju ei räägita, kuid see ei tähenda sugugi,
et purjespordi kuldsed ajad oleks möödanik. Haagmal
on kahju, et paljud andekad lapsed ei pääse purjetama
või peavad pooleli jätma, sest ala on kallis ja vanemate
rahakotid kärisevad lõhki. Eesti riik purjesporti
ei toeta. Sponsoreid on raske leida, sest ala ei ole nii vaatemänguline.
Ei joosta ringi, kümme reklaami särgi peal.
Avamerepurjetamine on
meil palju laienenud. Võistlustulemuste põhjal oleme
purjetamises paremad kui näiteks Soome, olgugi et meid on
vähem kui neid.
Suve veedab Tiit Haagma teadagi merel. Võistlusplaanid
on tehtud. Kahju vaid, et suvi nii lühike on. Nädal
siin ja nädal seal ning läbi see ongi.
Noore hingega Tiit Haagma usub, et kõik inimesed on noored
kuni surmani. “Elada tuleb täiel rinnal ja teha seda,
mis meeldib,” kõlab Haagma tegus nooruse eliksiiri
retsept, mis tagab, et vananemiseks aega pole.
|
