Kultuur ja Elu 2/2004


Kultuur ja Elu 1/2004

 

 

 

 



Tiit Haagma jaoks tähendab meri vabadust.

Tiit Haagma: Nüüd alles elu algab!

tekst: k&e

5. aprillil jõudis juubeli verstapostini purjespordi äss ja muusikamees Tiit Haagma, kelle väärikat auhindade kollektsiooni purjetamises, jääpurjetamises ning avamerepurjetamises kroonib maailmameistritiitel 1984. aastal DN-klassis.

Tiit Haagma ei armasta suuri pidusid ega rahvamasse. Ka nüüd pages ta oma sünnipäeval jahil Naissaarele, et vältida meeletut jaskarit, millel tema arvates ei ole mingit erilist ideed.

Numbrid 5 ja 0 koos on iga inimese jaoks mingi teatav verstapost. Tiit Haagmale tundub oma üle 50aastaseid sõpru vaadates, et nüüd alles läheb eluks! Ta loodab, et ehk elu läheb mõnusamaks ja rahulikumaks. Praegu ei ole küll mahti maha istuda, kogu aeg on palju tegemist ning ajapuudus. “Suudan ikka veel noorematele ässadele vastu panna,” muheleb ta.
Konkurents on kogu aeg kõva. Ei saa öelda, et kolmkümmend aastat tagasi olid kehvemad korvpallurid kui täna. Võrrelda aga ei saa, sest aeg lihtsalt liigub edasi. Nõukogude Liidus tuli purjetamises olla nelja parema hulgas, et võistlustele pääseda. Aga eestlasena tuli selleks kõvasti rohkem tööd teha.

Paar aastat oli ka Haagmal võistluskeeld peal. Oli aeg, kui sõbrad pillimehed olid välismaale karanud ja Haagmale teatati, et olevat nagu teada, et ta tahtvat ka päkka panna. Rahvuslikku probleemi oli tunda 1980. aastal Tallinna olümpia purjeregatile pääsemisega. Tippvormi timmimise pärast isegi pillimängu katki jätnud Haagmale tehti palju takistusi ning tal jäigi sõitmata.

Meri, mis on olnud suur osa tema elust, tähendab Tiit Haagmale vabadust. Elu parimaid kinke ongi olnud kokkusaamine merega. See oli täiesti juhuslik, sest keegi perekonnast merega ei tegelenud. Kord aga võttis vanem õde poisil kratist kinni ning tiris Piritale. Sellest hetkest sai toona seitsmeaastasele jõnglasele Piritast teine kodu ning purjetamisest kirg.

Praegu purjetamisest nii palju ei räägita, kuid see ei tähenda sugugi, et purjespordi kuldsed ajad oleks möödanik. Haagmal on kahju, et paljud andekad lapsed ei pääse purjetama või peavad pooleli jätma, sest ala on kallis ja vanemate rahakotid kärisevad lõhki. Eesti riik purjesporti ei toeta. Sponsoreid on raske leida, sest ala ei ole nii vaatemänguline. Ei joosta ringi, kümme reklaami särgi peal.

Avamerepurjetamine on meil palju laienenud. Võistlustulemuste põhjal oleme purjetamises paremad kui näiteks Soome, olgugi et meid on vähem kui neid.
Suve veedab Tiit Haagma teadagi merel. Võistlusplaanid on tehtud. Kahju vaid, et suvi nii lühike on. Nädal siin ja nädal seal ning läbi see ongi.
Noore hingega Tiit Haagma usub, et kõik inimesed on noored kuni surmani. “Elada tuleb täiel rinnal ja teha seda, mis meeldib,” kõlab Haagma tegus nooruse eliksiiri retsept, mis tagab, et vananemiseks aega pole.



 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv