|
Bernhard Worms teeb poliitikat
seenioridele
K&E intervjuu
|
Töökohtumine Põhjamaade
kolleegidega Tallinnas. Paremalt hr Peeter Tulviste, pr Aili
Kogerman ja hr Bernhard Worms. |
Euroopa on muutumas vanurite
ühiskonnaks. Kuidas ka vanas eas elada aktiivselt ja väärikalt?
Seenioride hääle teeb Euroopas kuuldavaks Seenioride
Ühendus (European Senior Citizen Union), peakorteriga Berliinis.
Selle, konservatiive koondava ühenduse, mille üks prioriteete
on “kultuur ja loovus vanas eas”, presidendiks on mõjukas
Saksamaa tipp-poliitik, riigisekretäri ameti kogemusega kristlik
demokraat
hr Bernhard Worms (74).
Esimene
mai aastal 2004 on lihtsalt üks päev kalendris, kuid
tähtis ajalooline kuupäev Euroopale …
Meie seisukoht on, et Euroopa Liitu kuuluvad selle kontinendi
kõik riigid, mida ühendab läänelik kristlik
kultuur. Sellepärast tervitame 10 Ida-Euroopa riigi liitumist,
ärgitades samas alustama kõnelusi kõigi Balkani
riikidega nende liitumise nimel.
Mis võiks
teie meelest olla Eesti panus Euroopa Liitu?
Keskaegsest Hansalinnade traditsioonist lähtuvalt peaks Eesti
ennast nägema üha kasvava tähtsusega sillana Euroopa
ja naabruses asuva SRÜ vahel.
Mis võiksid
olla Eesti ja Saksamaa ühishuvid Euroopa Liidus?
Eesti ja Saksamaa peaksid tegema koostööd teaduslike
uuringute ja tehnoloogia arendamisel ning olema solidaarsed toimuvas
konkurentsis maailmaturgudega.
8. märtsil
saite Tallinnas kokku Põhjamaade kolleegidega. Kuipalju
teadsite Eestist varem ja milline on teie hinnang siinsele arengule?
Kuulsin Eestist koolis majandusetunnis. Alles nüüd,
olles külastanud teie maad, oskan hinnata seda arendamist
ootavat potentsiaali Eesti majanduses ja ühiskonnas. See
jättis mulle kestva mulje.
Suudaksite välja
tuua mõned kriitilised suundumused ühiskonnas või
poliitikas, mis pikemas perspektiiivis võivad kujuneda
takistuseks demokraatliku kodanikuühiskonna arengule?
Igaüks teab tõde, mis väljendub tsitaadis Friedrich
von Schillerilt: “Inimene on vaba isegi siis, kui on sündinud
ahelais!” Teisest küljest teame samas, et ometi on indiviidi
vabadus suuremas ohus kui mis tahes muu omadus, majandusest ja
psühholoogiast, mõnuainetest, meedias esitatavast
toorusest jne loodud sõltuvuste tõttu. Ainult äärmine
valvsus aitab selle eest kaitsta.
Palun tutvustage
lühidalt Euroopa Seenioride ühendust. Millised on sihid?
Organisatsiooni asutamisel Madriidis 1995. aastal, püstitas
ESÜ endale eesmärgi: võttes hoiaku “Mida
saavad eakad inimesed teha ühiskonna heaks?” kui “Mida
saab ühiskond teha eakate inimeste heaks?”, pürivad
Euroopa seeniorid vanade ja noorte meeste ning naiste võrdsete
võimaluste ja osalemise õiguste poole perekonnas,
tööl, ühiskonnas ja poliitikas, ilma mistahes diskrimineerimiseta
ja jäikade vanusepiiranguteta.
Kas eakad eurooplased
on poliitiliselt aktiivsed?
Üldiselt rääkides mitte. See nõuab paljudelt
inimestelt ümbermõtlemist, mis ongi täpselt Euroopa
Seenioride Ühenduse tähtsaim eesmärk.
Kuidas saab ESÜ
mõjutada poliitika tegemist Euroopa Liidus?
Hääletajatena ja valijatena saame tekitada vajaliku
surve petitsioonide abil Euroopa Parlamendile ja Ministrite Nõukogule,
aga ka vastavatele rahvusriikide valitsustele. Näiteks läks
meil peale 6 aasta pikkust (sic!) võitlust korda kinnitada
Amsterdami lepingusse säte vanuselise diskrimineerimise kohta
(art 13).
Üks organisatsiooni
prioriteete on kultuur ja loovus vanas eas.
Mõned poliitilised eesmärgid selles vallas on osalemine
ühiskondlikus elus sõltumata vanusest, dialoog vanavanemate
ja lastelaste vahel ning elukestev õpe.
Palun selgitage
lühidalt ESÜ “Magna Charta, poliitika koos seenioridega
seenioride jaoks” peamisi põhimõtteid.
Inimesed ei saa tulla kokku ja koos töötada ilma lühikokkuvõtteta,
mis selgitab, kes me oleme ja mis on meie eesmärgid. (Magna
Charta)
Olete sündinud
1930. aastal ja peaksite seega mäletama nii pruuni kui punase
ideoloogilise rezhiimi nägu. On lootust, et topeltmoraali
periood lõpeb ja Euroopa on valmis andma võrdse
juriidilise hinnangu totalitaarsele kommunismile ja selle inimsusevastastele
kuritegudele, nagu anti fašismile?
Saan tagasi ajalukku vaadata vaid sellest vaatevinklist, kas olen
tegelikult ettevalmistatud ennast resoluutselt kogu energiaga
kaitsma mistahes vasak- või parempoolse diktatuuri vastu.
Usun demokraatia võimesse end kaitsta. Olen teistest lugupidamise
poolt, ilma eranditeta, ja sellest tulenevalt vabaduse ja tolerantsi
pooldaja.
Siiski teeb mind teevad ettevaatlikuks kalduvus sõltuvuste
tekkimistele uutes piirkondades. Peale 50 aastat demokraatiat
Läänes näitame liigagi vähe lugupidamist kommunistliku
reþiimi all elanud inimeste saavutuste ja nende võitluse
suhtes vabaduse ja inimväärikuse eest.
Saksamaa on olnud
üsna skeptiline (et mitte öelda: vastu) Baltimaade taasiseseisvumise
ja Euroopa Liidu ning NATO-ga liitumise suhtes. Miks?
Minu partei, kristlikud demokraadid, ei pooldanud seda seisukohta!
Võib-olla on Saksamaa ametlik poliitika viimastel aastatel
liiga palju Venemaa huvisid arvesse võtnud.
Kui põhjendatud
on jutud “esimesest” ja “teisest” Euroopast,
neokolonialismist ja Euroopa Liidu kalduvusest föderaliseerumisele?
On kurb tõsiasi, et taolisi avaldusi on tehtud. Meie, Euroopa
Seenioride Ühendus, aga ka Euroopa Rahvapartei, lükkame
taolised mõtted ja avaldused täielikult tagasi.
Meie ühiskonnas
on eakad inimesed praktiliselt nii tööturult kui poliitika
tegemisest välja tõrjutud. Nende mured meenuvad ainult
valimiste ajal, ehkki, nagu aru saan, on seeniorid peagi Euroopas
tegelikud tegijad?
Eesti peaks ka vastu võtma spetsiaalse seadusandliku akti
oma seenioridest kodanike jaoks, mis edendab eakate huve. Nii
on tehtud näiteks Austrias. Sel moel on võimalik paljud
lõhed noorte ja vanade vahel kõrvaldada.
Hoolivusest, sotsiaalprobleemidest
jne rääkimist peetakse meil vasakpoolsete teemaks. Arvatakse,
et parempoolsed hoolivad vaid rahast. Mis on peamine erinevus
kristliku demokraatia ja sotsiaaldemokraatia vahel?
See on hästi tuntud klišee, kuid sellegipoolest kohutav.
Sotsiaalne majandus on majanduslik kord, mis ületab silla
kapitali ja tööhõive vahel. See on põhjus,
miks keegi Saksamaal kristlikest demokraatidest või kristlikest
sotsialistidest ei eita sotsiaalpoliitika olulisust.
Euroopa maad on
heaoluriigid. Oskate öelda, miks seal lastest põud
on?
Parim sotsiaalpoliitika on hea majanduspoliitika. See loob perekondade
ja laste jaoks materiaalsed tingimused. Ometi on inimestel vaja
mõista, et ilma selliste voorusteta nagu eneseohverdus,
armastus ja lojaalsus on võimatu luua õhustikku,
mis praegusele lapsi mitte soovivale hoiakule vastu töötaks.
Lisaks tuleb naistele anda võimalus ühitada töö
ja perekond.
|
“Püramiidist” “Seeneks”
ehk Euroopa vananeb. Rahvastiku osakaal eri vanusegruppides
Euroopas aastatel 1910, 1998, 2030. |
Kuidas võiks
meie seenioride hääl Euroopa Liidus kuuldavaks saada?
Ainult aktiivse Euroopa Seeniorite Ühenduses osalemise kaudu
– uksed on lahti!
Milline oleks teie sõnum
eestlastele?
Meie sõnum kõigile eestlastele kõlab: usku
ja entusiasmi uude ühendatud Euroopasse!
|
