|
|
|
Trio liikmed: Teet Raik (akustiline
kitarr, metsasarv), Ara Yaralyan (kontrabass) ja Mart Soo
(akustiline kitarr). Helin – Mari Arder laulab ja mängib
marakat. |
HELIN-MARI ARDER
küpses kaua
tekst: K&E
foto: Raul Viitung
"Vaikne
hetk on muusika sünd, seal oma näo ta saab. Vaikses
hetkes on muusika surm, seal tasa kustub ta…" mediteerib
Helin-Mari Arder koos trioga oma lauljakarjääri esimesel
debüütplaadil "Hetk vaikust".
Jõulumelus kõva
meediakära saatel plaadilettidele potsatanute sekka poetus
hiljukesi ka Helin-Mari Arderi ja tema trio "esimene lapsuke".
Et tegu pole massidele mõeldud tootega, ei saanud sellest
meediasündmust. 13 kõlavat lugu ei saa otseselt jazzi
ega popmuusika lahtrisse liigitada. Helin-Mari sõnul on
see lihtsalt muusika ja loodetavasti hea muusika eesti autoritelt
eesti keeles eesti muusikute esituses. "Hetk vaikust"
on ühe pala pealkiri, aga tegijate meelest ka väga kohane
mõtlikku ja lüürilist meeleolu loovale plaadile.
"Muusika on vaikus nootide vahel," on öelnud helilooja
Claude Debussy. Helin-Mari arvabki, et helid pääsevad
mõjule siis, kui nende vahel on ka ruumi, mis laseb neil
heliseda.
Helin-Mari tuli ilmale
päeval, mil ansambel Apelsin, kus mängib isa Jaan Arder,
esines esimest korda avalikult televisioonis. 12. mail tähistatakse
30. sünnipäeva. Nii et meediamull noorest lauljatarist
on suhteliselt eksitav, naerab Helin-Mari, kes muusikuna on nähtaval
olnud üürikesed kolm aastat.
Jazzmuusika eeldab Helin-Mari arvates teatud sügavust. On
palju seda muusikat hästi laulvaid noori lauljaid, aga keegi
ei tea ega näe, kui sügavalt see muusika tuleb, kas
iga sõna on teatud kaaluga ja tuleb tõesti südamest?
Selles mõttes on parim kuulata jazzlauljaid, nagu Billy
Holiday, Ella Fitzgerald, Frank Sinatra, kuid oluline on mitte
kellessegi väga kinni jääda. Lõpuks peab
ikkagi olema ise, mitte lihtsalt kedagi jäljendama, rõhutab
Helin-Mari olulisust leida muusikas ja muusikuna oma, enda jaoks
kõige loomulikum tee.
Teades perekondlikku tausta, üllatuvad ehk paljud, et omaaegse
kuulsa laulja ja laulupedagoogi Aleksander Arderi pojapojatütre
jaoks ei ole muusikutee paratamatus. Perekond andis küll
kõigile neljale lapsele võimaluse ennast muusikaliselt
arendada, aga edasine valik oli oma. Tõsi, lastest ükski
ei ole muusikast eriti kaugele läinud.
Muusikalise mitmekülgsuse
on Helin-Mari saavutanud tänu keelteoskusele. Prantsuse keele
ja kirjanduse õpingute kaudu Tartu Ülikoolis jõudis
ta prantsuse šansooni ja portugalikeelse bossanovani. Ilma
keelteoskuseta oleks väga raske. Esiteks sõltuks laulja
alati tõlkijatest ja teiseks läheb teatud mõttes
alati midagi kaduma, kui esitada lugu mitte originaal-, vaid mõnes
muus keeles. Seda suurem oli üllatus, et esimene päris
oma plaat just eestikeelsete lauludega tuli. Helin-Marile tundub,
et eesti lainel võiks jätkata, sest eesti keel on
ilus ja läheb eesti inimesele südamesse. Oleks aga ka
hea meel, kui avaneks võimalus tekitada väike kontsertide
sari šansoonist, bossanovast, sambast jne. See on unistus.
Lisaks jazzilikus võtmes
esitatud eesti muusikale on varuks veel üks üllatus.
Nimelt astub nii helilooja kui sõnade autorina üles
ka Helin-Mari ise. On's temas peidus viisisepp ja värsitaidur?
Helin-Mari arvates on muusik helilooja isegi siis, kui ei kirjuta
ühtegi lugu, sest jazzis peab ta tegelikult loo enda kaudu
uuesti looma. Ei pea alati ootama muusat, kes ütleks, et
kirjuta nüüd! On vaja võtta hetk ja kirjutada.
Kuid praegu, olles haaratud õpingutest Soomes, seda vaikusehetke
lihtsalt ei ole. Tihti tuleb idee keset tänavat, kuid ei
ole kuskile joosta, et seda kirja panna.
Soomes omandab Helin-Mari
kõrgharidust jazz- ja poplaulu ning muusikapedagoogika
erialal. „On inimesi, kes arvavad et jazzmuusika on üks
tohutu klimberdamine, kus on oluline ainult tempo, kiirus ja hästi
palju noote. Tegelikult vastupidi, need on väga valitud noodid.
Tänapäeva jazzmuusika on juba nii keeruline, et kõikidele
oleks haridust vaja. Oleks meil bluesiajastu, siis inimesed õpiksid
ja areneksid koos mängides, üksteise kaudu. Pärast
sõda ei toimunud Eestis selle muusika normaalset arengut,
ei saanudki toimuda. Muusikud pidid teadmised ise otsima ja need
olid ikkagi poolikud. Eesti jazzmuusika jäi mõnes
mõttes 1920-30ndate aastate tasemele. Muusika aga peab
arenema. Jazzmuusika oli omaegne kõrgmuusika ja nüüdne
popmuusika on sellest välja kasvanud."
Eestis igatseb Helin-Mari
väga paikade järele, kus oleks elav muusika ja saaks
esineda. Praegu ei olegi püsivat paika, kuhu saaks kutsuda
ennast kuulama, kurdab lauljatar, kes ansambli Noorkuu korraldataval
vokaalkonkursil Estvokaal on eelmisel kahel aastal pidanud alla
vanduma vaid jazzlauljale Sofia Rubinale. Milliseks kujuneb mõõduvõtmine
vokaalansamblite ja solistide seas tänavu, mil üritus
on esmakordselt rahvusvaheline, saame kuulda 19. märtsil
Tartus, Vanemuise Kontserdimajas.
|
|
|
