|
|
|
Pärnu-Jaagupi raamatukogu
juhataja pr E. Kerge võtmas vastu õnnitlusi
teabetoa avamise puhul Pärnumaa Koduloolaste Seltsingu
juhatuse esimehelt hr Heldor Kääratsilt. |
Koduloolase teabetuba on möödaniku
varaait
tekst: K&E
foto: E. Kerge kogust
Koduloolaste
algatusel avati Pärnu-Jaagupi raamatukogus koduloolase teabetuba.
Ei saa olla eestlast ilma koduta ega eesti rahvast ajaloolise
mäluta. Ka Euroopas mitte.
Iga loov
inimene kannab endas rahva olme kitsikust ja unistuste lendu.
Lapsepõlves näeb ja matkib ta isa ning ema, kuuleb
vanavanematelt ja kogub tarkusi kõigilt naabritelt külas,
siis õpib koolis tundma teadmisi, tunnetab veel kaugema
rahva harjumusi ja elutarkust.
Kahjuks on tänapäeva vanemate töökoht juba
kodust kaugel ja nii ollakse terved päevad lastest eemal.
Koolis antud teadmised ei korva kaotatut. Paljud pärimused
kaovad tulevases teabetulvas.
Et oma kodu jälle eestikeelses mõistes mõista,
on tekkinud vajadus valvega ruumide järele, kus võiks
säilitada kodudes kogutud tohutut teabematerjali kohaliku
elu-olu, pärimuste ja perelugude ning külakroonika koopiatega.
Kodudes pole alati uurija tööde jätkajat või
väärilist hoidjat. Vahel teeme õnnelikke juhuslikke
avastusi. Kodutalu mineviku kirja pannud inimene ei tunneta ise
oma ajaviite väärtusi ega julge kellelegi kõssata.
Palju kohaliku kultuuriloo pilte on kodudes kadumas. Teame juhust
Tahkurannas, kus kapisahtlitest vanad fotod, kirjad ja dokumendid
pärijate poolt maja müügiks ettevalmistamisel põletati
lõkkes (!).
Koduloo teabetoa all mõistame möödaniku teatme
varaaita kodukohas, kus hoitakse elavana pärimustes edastatut,
meie rahva – maarahva kui eestluse alge – kultuuriloo
talletusi. Siin säilivad eestluse arusaamad ja oma kodu (tagantjärelegi)
äratundmine. Siin peaks saama võimalikuks oma kodukoha-
või perekonnalooga jälle silmitsi kokku saada...
Pärimus
kujundab kogukonda
Õnneks on olemas entusiastlikud inimesed, kes püüavad
kodukoha vanavara säilitada. Pärnumaa Koduloolaste Seltsingu
suvisel õppereisil Tõstamaa vallas nägime Tõhela
raamatukogu “koduloo pööningul” väärtuslikku
kogu paikkonna inimestelt saadud vanemat käsikirjalisi ja
trükimaterjali, fotoalbumeid, koolitunnistusi jms. Selle
materjali on kokku kogunud raamatukoguhoidja Silvi Rand ja kodu-uurija
Vaike Hang. Pärnumaal on ridamisi nn väikemuuseume ja
erakogusid, mille kaardistamise on seltsing 2004. a tööplaani
võtnud. Peame õigeks kohaliku kultuuriloo teatmeid
säilitada võimaluse korral koha peal, sest ainult
siin säilitab pärimuslugu oma värvikuse, teda mõistetakse,
ta jääb oma rahva keskele kogukonda kujundama. Nendes
teabetubades elab veel möödunud aja hõng ja esemeil
puudub surmapitsat. Need mälestused minevikust ei kao teiste
suure kogu samalaadsete väljavalitute hulka ja kohalik rahvas
ise saab uhkust tunda kogutud minevikukildude valdajana.
Siin rääkisime kohaliku väikemuuseumiks (koduloonurgaks)
koondatud mineviku kultuurikandjate juhupärasest kogumisest.
Koduloo teabetoa all aga mõistame juba teadusliku töö
tasemel kutsealase professionaalsusega korrastatud teabe säilitamist
nii oma kultuuriloo kogude ja säilmete kohta (ka siis, kui
nad jäävad kodudesse, isiklikku valdusse), kartoteegi
või nimestikuna koduloolasi huvitava algmaterjali kohta
arhiivides, kodu-uurijate käsikirjade kogumitest muuseumides,
teistes väikemuuseumides säilitatavatest dokumentide
ja käsikirjalistest uurimistöödest. Tuleviku teabetoas
on filmilugejad, skännerid, trükkimis- ja paljundusaparaadid,
valve all arhiivitoad, väärtuslike dokumentide näituste
jaoks suletavad vitriinid, väljapanekud uudistega, fotonäitused.
Teabetoast kujuneb kodukoha hindamatu kultuurikandja, mida nüüd
juba vanaemad ise oma lastelasteni ei suuda viia.
Vaatame tulevikku
ja mäletame minevikku
Pärnu-Jaagupis on kauaaegsed koduloouurimise traditsioonid.
Möödunud sajandi 70-ndatest aastatest õpetati
Pärnu-Jaagupi Keskkoolis kodu-uurimist fakultatiivainena.
Koolimuuseumi kauaaegne juhataja Mai Maiste pani aluse vanavara
kogumisele, laiendas ekspositsioonipinda, juhendas õpilasi
uurimistöös. Tema töö jätkaja Anne Algo
järgib ka külapäevade korraldamise traditsiooni.
Pärnu-Jaagupi kihelkonna mineviku uurija ja kirjasõnas
talletaja on Sergei Seeland, kelle viimane trükis ilmunud
raamat on “Pärnu-Jaagupi kihelkonna raamatukogude ajalugu”.
Teine valla ajaloo jäädvustaja nii fotokaameraga kui
ka igapäevasündmuste kirjapanija on Elmu Rukki. Pikki
aastaid jäädvustab paikkonna ajalugu Aldo Kals. Tema
käsikirjaline raamat “Tuntud korbelaste elulood”
on kohalike inimestega tutvumiseks huvipakkuv materjal.
Kui 8. dets 2002 Paikusel Eesti Kodu-uurijate Seltsi endise Pärnu
osakonna aastakoosolekul koos genealoogide, muuseumisõprade
ja teiste koduloo huvilistega, kelle ühisüritused toimuvad
juba 1999. aastast alates, otsustati ühehäälselt
uue ühenduse – Pärnumaa Koduloolaste Seltsingu
loomise poolt, siis eelkõige selleks, et, ühendades
kõigi tegutsevate koduloohuviliste tahte, teadmised ja
oskused, leida võimalused maakonnas koduloolaste uurimistegevuse
finantseerimiseks ja selle laialdaseks tutvustamiseks trükisõnas.
Juba esimese aastaga on seltsing tõestanud oma otsuseõigsust
ja teotahet. Tänu seltsingu juhatuse oskuslikule tegevusele,
põhjendatult koostatud projektidele ja koduloolaste aktiivsele
osavõtule on tegevus haaranud ka kaugemate maakohtade keskusi.
Seltsingul ilmub regulaarselt kord kvartalis leht “Koduloolane”,
toimuvad ühisüritused kultuurilooliste sündmuste
tähistamiseks, korraldatakse kohtumisi ja õppereise.
Halinga valda võib nimetada kultuurisõbralikuks.
Valla kolm raamatukogu on saanud viimaste aastatega sobivamad
remonditud ruumid, neljas raamatukogu saab veel k.a värskelt
remonditud. Uuenenud rahvamaja pidas 15. novembril avapeo.
Pärnu-Jaagupi raamatukogule projekteeriti ruumid endisesse
kooli algklasside majja. Sisse kolisime 2002. aasta algul. Raamatukogu
ruumide avardumisega saime võimaluse pakkuda külastajatele
senisest rohkem teenuseid ja avada internetipunkti.
Sellele “tulevikku vaatavale” maailmale tahtsime lisada
minevikku mäletava osa. Kohalike kodu-uurijatega juttu ajades
tekkis mõte koguda rohkem informatsiooni sellest, millist
trükimaterjali võiks olla kodukoha kohta. Ikka enam
tõdeme, et kodu-uurija, museaalide koguja või suguvõsa
uurija-genealoog tegelevad ühel teabepõllul ja ühistel
eesmärkidel: kui ühed kodukoha mineviku uurimistes jõuavad
tahtmatult perelugudeni, siis teised, perelugudega tutvudes, uurivad
kogukonna minevikku oma perekonna “kitsastest” huvidest
lähtudes. Siin tekkiski ühise teabetoa vajadus. Uurimistööd
lihtsustab palju, kui eelnevalt oskame leida, kuskohast mingit
teavet peame otsima, kui uurija käsutuses on kartoteegid,
bibliograafilised andmed eelnevate tööde kohta, teave
juba uuritud valdkondadest, nimetatud neidki, kes kodukoha mälestusi
korjavad. Veelgi vajalikum on ühine koduloolase teabetuba
varustatud võimalustega kohapeal leida (või raamatukogu
kaudu tellida) tarvilikku teabematerjali, teha vajalikke koopiad
jm.
Koduloolase teabetoa esmatähtsaks ülesandeks on aga
kodukoha mineviku, mälestuste, pärimuste säilitamine
elavas ettekandes, näituse väljapanekutes ja info kättesaadavus
kõigile huvilistele.
Teabetoas saab olema koduloolaste
raamatukogu
Koduloolase teabetoa avasime 17. mail. Tahame säilitada eelkõige
trükiseid, mis puudutavad kodukoha ajalugu ja siitkandist
pärit inimesi. Väärtuslikuks algmaterjaliks on
Aldo Kalsi koostatud “Tuntud korbelaste elulood” (1975),
milles antud Korbe (Korbe – muinaskihelkond) koduloo bibliograafiat
tuleb edasi kirjutada. Selleks on vaja ilmunud trükistest
kõik kohalikku ajalugu käsitlev materjal üles
leida ja bibliografeerida. Näitusekappides on võimalik
eksponeerida kodukogudes hoitud materjale. Veel on kavas muretseda
koopiad üksikute uurijate trükitud materjalidest ja
kodustest käsikirjadest, koostada nimekirju olemasolevatest
õpilastöödest, muuseumides olevatest materjalidest
(hoiukoha näitamisega).
Materjali kogumist ei taha me piirata vaid oma valla või
kihelkonnaga, vajalik on teave kogu maakonna kohta. Raamatuid
on andnud Pärnumaa Koduloolaste Seltsingu liikmed eeldusel,
et seltsingul saab siin olema oma raamatukogu. Toetust on pälvinud
mitmed seltsingu poolt esitatud projektid. Nii saadi raha kohaliku
omaalgatuse programmi maakonnakomisjoni oktoobrikuu jaotusega
näituste aluste valmistamiseks. Koduloolasi rõõmustab
ka Rahvusraamatukogu poolt kingitud kasutatud mikrofilmiaparaat
ja seltsingu esitatud projekti alusel Pärnumaa Omavalitsuste
Liidu toetusel ostetud skänner.
Selline kodulootuba on võimalik vaid seal, kus on oma tegevuse
tõsidusse uskuvaid inimesi.
|
|
|
