Kultuur ja Elu 4/2003


Kultuur ja Elu 3/2003

 

 

 

 



Elu peremehed: Viiratsi valla 10 külavanemat Kalmetu põhikooli trepil. 14.11.2003.

Külavanemad õpivad peremeheks olemist

tekst: Margit-Mariann Koppel
foto: M. Koppel

Viljandimaa Viiratsi valla 21 külavanemat koondasid jõud ja haarasid ohjad – elu enese üle.

50 aastat õpetati meile, et ei ole vaja oma peaga mõelda. Nii võõrutati maalt ära peremees. Me oleme kõik parajad popsid ja peame uuesti peremeesteks õppima. Olles kaotanud usu, et poliitikud midagi ära teha suudaksid, koondasid Viljandimaa Viiratsi valla 21 külavanemat jõud ja haarasid ohjad elu enese üle.

Kõik algas Maanaiste Seltsist

Peale suurmajandite lagunemist oli Tänassilma unustatud kant. “Elu seisis,” räägib Maanaiste Seltsist välja kasvanud Tänassilma Külaseltsi eestvedaja Ulvi Lomp. “Inimesed ei tahtnud tunda ennast „ääremaana“ ja soovisid olla ka keegi. Tuli kokku 13 naist ja sündis Maanaiste Selts. Olime kümme aastat tagasi esimesi pääsukesi. Seltsi algatusel valisime ka Viljandimaal esimese külavanema. Pingelised valimised võitis Kalju Vellearu – Tänassilma esimene külavanem. On vahe, kas ollakse külavanem nime pärast või tõeliselt. Need inimesed, kes on võtavad ka muidu üritustest jõu ja nõuga osa, teevad ka külavanema tööd hingega,” on Ulvi veendunud. Maanaiste seltsil vedas, et nende hulgas oli Ly Raudjalg, kes tegi seltsi heaks ära väga palju. Temal oli võime inimesi ühistesse tegemistesse kaasa haarata. Olles samuti vahepeal Tänassilma külavanem, hakkas ta korraldama külavanema vastuvõttu, kuulutas välja jõulurahu jne. Veel oli seltsis praegune Pärnu Kodukandi juhatuse esimees Krista Habakukk, kes sai paljud head ideed Kodukandi liikumise üldtuntud juhilt Kaja Kaurilt. Maanaiste seltsist alustas oma ühiskondlikku elu ka praegune külaseltsi juhatuse liige ning eelmine esinaine, kõrgharidusega bioloog Liivika Rebane.
Ei Liivikal ega Ulvil pole ambitsioone kõrgesse poliitikataevasse tõusta. Nad on õnnelikud, et saavad koos oma küla inimestega elu paremaks ja huvitavamaks teha. Sellest piisab. Algusaastate tõrjuvast ja ebalevast hoiakust on üle saadud. Ka inimesed on palju aktiivsemaks muutunud. Eriti vitaalsed on eakad memmed ja taadid, kellel on jaksu koos käia, tantsida ja laulda ning nende najal kõik ettevõtmised teoks saavadki.

Millega on selts märgi maha pannud?

Et rohkem tegevust oleks, kutsus Maanaiste Selts ellu lasteringi, mis sai populaarseks ja tegutseb nüüd juba Rahvamaja egiidi all. Külapäevade pidamise komme sai alguse esimesest maakonna suurest külade päevast. Veel korraldatakse spordiüritusi ja suviseid lastelaagreid. Külaselts võttis tõsiselt käsile heakorra. Bussipeatused Tartu maantee ääres olid kohutavalt räämas, selts leidis kolm inimest, kes neid aasta jooksul korrastasid. Nüüd hoolitseb bussipeatuste eest vallavalitsus.
Tänassilmas, Surva külas, asub ka riigimehe Jaan Tõnissoni sünnitalu – Mursi, mille perenaine praegu Ulvi Lomp on. Suvel toimus seal Vabadusristi Päev, kus osalesid ka peaminister Juhan Parts ning Riigikogu Põhiseadusliku Komisjoni esimees Urmas Reinsalu. Mursi tallu juhatavad teeviidad paigaldati ja Jaan Tõnissoni kodutalu tutvustav voldik trükiti seltsi algatusel juba aasta tagasi. Kevadel korraldati seltsi arengukava ettevalmistamiseks mõttetalgud. Selts on end oma tegevusega tõestanud ning ajapikku on neid märkama hakanud ning tunnustanud ka vallavalitsus. Väga suureks toeks on abivallavanem Sulev Kannimäe, kes osaleb seltsi koosolekutel.
Kokku tegutseb Viiratsi 4000 elanikuga vallas, mis on tuntud sealsete iidsete tammede poolest, 4 mittetulundusühingut. Lisaks Tänassilma Külaseltsile veel Uusna Haridusselts, Puuetega Inimeste ja Üksikvanemate Ühing ja Viiratsi valla külavanemate koda.

Viiratsi – hea valitsemise vald

Viiratsi on näide kohast, kus hea valitsemise põhimõtteid üritatakse ellu viia. Kõigil MTÜ-del ja külavanematel on õigus nõuandva häälena osaleda vallavolikogu koosolekutel. Istungitel osalemine tasustatakse valla poolt. Volikogu istungi päevad ongi kujunenud eelkõige omavahelise suhtlemise ja kokkusaamise paigaks. Aga tähtsam on see, et inimesed on toimuvaga kursis, tasapisi hakkab arenema julgus oma arvamusi avaldada, sünnib avalik argumenteeritud diskussioon.
Vallavanema Väino Luige seisukohalt on seltside ja ühingute tegutsemine vallas vajalik eelkõige sellepärast, et teatud huvigrupid saaksid organiseeruda ja vallavalitsus ja volikogu aitavad jõudumööda kaasa, et külavanemad saaks oma ülesandeid täita. “Meil on eelarves arvestatud sellega, et külavanemal oleks kasutada mingi summa raha – 1000 krooni küla kohta. See on mõeldud selleks, et ta saaks osta esmaseid kirjatarbeid, sõita autoga jne. Rahasumma kantakse külavanemate kogule, kes kasutab seda oma äranägemist mööda. Kui kirjutatakse projekt ja saadakse sellele toetust, siis vallavalitsus katab enamuses omafinantseerimise osa. On ette nähtud ka summad külade arengukavade koostamiseks. Vajadusel tasutakse külavanemate koolituste eest.”

Külavanemad elustavad küla

Vallavanem Väino Luige: ”Nagu teada, ei ole meie inimesed eriti aktiivsed. Külavanemad on need, kes on külades liidrid, nad on aktiivsem osa elanikkonnast. Külavanemate kaudu jõuab palju informatsiooni nii külast valda kui vallast külla. Et külavanemad osalevad ka volikogu töös, siis on nad seega tähtsad infoallikad külaelanikule ja ka vallavalitsusele ja volikogule.”
“Kuid külavanem peaks endale teadvustama, et ta ei juhi üksi küla. Ta ei pea ise üksinda igal pool osalema, vaid koguma enda ümber tuumiku külade liidritest, kellega koos asju teha. Nendes külades, kus see nii toimib, on areng näha. Minule isiklikult on silma torganud Tusti, Valma Uusna ja Saardeküla,” räägib Ulvi, kes Vabadusristi Päeval sai tuge praeguselt Tänassilma külavanemalt Mait Siiruselt, kes ise oma abi pakkus. Alguses kujunes välja nii, et vallavalitsus ja külavanemad suhtlesid omavahel väga aktiivselt, kuid rahvaga jäi kontakt hõredaks.
Seda, et inimesed ei oska kasutada kõiki võimalusi ning ei tunneta veel külavanema olemasolu, mainitakse ka valla arengukavas aastateks 2004 – 2010. “Asjad on läinud tuntavalt paremuse poole, kuid ootaksime ikkagi külavanematelt rohkem aktiivsust külainimestega suhtlemisel. Vahel tundub küll, et külavanemad on näoga valla poole, tagumikud küla poole,” leiavad nii Liivika kui Ulvi.

Viiratsi valla vaprad

Viiratsi vald praegusel territooriumil (213 km2) sai vallaõigused 7. mail 1992. Vallas elab ~ 4000 inimest, kellest ~ 1350 Viiratsi asulas Viljandi külje all. Linna lähedus annab inimestele parema töökoha valimise võimaluse. Samal ajal leiab küllalt palju väljaspool valda elavaid inimesi rakendust vallas. Tegutseb 3 lasteaeda, 2 kooli, 2 rahvamaja ning 3 avalikku internetipunkti.
Vald jaguneb territoriaalselt Viiratsi alevikuks ja järgmisteks küladeks: Jõeküla, Kibeküla, Kuudeküla, Loime, Mäeltküla, Mähma, Rebaste, Ridaküla, Ruudiküla, Saareküla, Surva, Tusti, Tõnuküla, Tänassilma, Uusna, Valma, Vana-Võidu, Vanavälja, Vardja, Vasara, Verilaske.
Kokku on külasid 21 ja ka külavanemaid järelikult 21. Nende hulgast leiame juba meie ajakirja lugejatele tuttava Everti talu perenaise ja suguvõsauurija Kadri Vollmanni, kes veab Uusna Haridusseltsi ja on Saardeküla külavanem. Samuti Valma küla tööka külavanema Pilvi Aasa, kelle külas elab hiljuti tulekahjus oma kodu kaotanud 8 lapseline Pihude suurpere. Lisaks neile on külavanemateks Jaak Arumäe, Tõnuküla; Kaspar Juhkamsoo, Vanavälja; Andrus Jõemaa, Ridaküla: Vello Jõgis, Kibeküla; Heino Järve, Surva küla; Ants Jürissaar, Rebaste küla; Ilmar Mikk, Jõeküla; Liivi Mikkor, Mähma küla; Heidi Mäetagas, Vasara küla; Tiia-Reeta Mägi, Verilaske küla; Enn Paap, Viiratsi; Eda Palatu, Kuudeküla; Lea Peips, Uusna küla; Riho Pulk, Vana-Võidu küla; Kalle Riitmuru, Tusti küla; Mait Siirus, Tänassilma küla; Olev Teder, Vardja küla.
Viimastel kohalikel valmistel pääses volikokku Uusna külavanem Lea Peips, kes esindab Eestimaa Rahvaliitu.
Et asi on värske, tekkis külavanematel mõte koos ametit õppida, peremeesteks kasvada ja oma elu huvitavaks teha. Heaks ajendiks olidki kohalike omavalitsuste valimised. Nendeks valmistudes asutati 22. 01.2001 Viiratsi valla külavanemate kogu, mille tegevjuht on Surva külavanem Heino Järve. Juhatusse kuuluvad ka Kadri Vollmann ja Viiratsi külavanem Enn Paap.

Ühenduses on jõud

“MTÜ on ikkagi juriidiline isik. On ju selge, et üks hääl kõrbes ei kosta kuigi kaugele, aga juriidilise isikuna meid võetakse kuulda ning me saame nõuda vastavalt oma õigustele. Ühenduses peitub jõud,“ sõnastab Heino Järve külavanemaid ühendava organisatsiooni mõtte. Hetkel on selline külavanemate organisatsioon teadaolevalt ainus omataoline Eestis. Koja sihiks on külaelu ja rahvakultuuri areng. Ühiselt on korrastatud tiigi, jõe ja sildade ümbrused, samuti sai Tusti küla tolmuvaba tee. Esmased inimeste liitjad ja ühistunde tekitajad ongi ühisüritused. Ülevaltpoolt pealesurutud käskudest ei tule midagi välja, need ei hakka toimima. Näitena tuuakse pealesurutav haldusreform. Tundub, et poliitikutel puudub endilgi selge visioon, leiavad külavanemad ja ütlevad, et toimuv meenutab neile kangesti oblastite moodustamist kadunud nõukogude ajal.
Pille Aasa: “Kui kaks vaest valda ühinevad, ega nad sellepärast rikkaks ei saa. Tulubaas jääb ju endiseks! See reform on paljud naabervallad omavahel tülli ajanud. Süüdistatakse üksteist töökohtade äravõtmises jms. Tülikiskumine pärsib omavahelise koostöö võimalusi. Ühinemise asemel oleks ju mõttekam valdade vahel rohkem ühisprojekte teha. Siin ehk saaksidki esmalt kaasa aidata MTÜ-d ja külavanemad, kes omavahel suhtlevad.”
Kalle Riitmuru, Tusti külavanem: “Lobitöö ja inimeste motiveerimine peab toimuma praegu, tuleb luua arengu jaoks tingimused. Me pole näinud siin aga näiteks ühtegi riigikoguliiget, kes oleks tulnud ja öelnud, et kuulge, teil on siin nii palju külavanemaid, teeme ühe ürituse!”

Kaks aastat on mööda lastud

Praegu on külavanemad ametis külade arengukavade ja projektide kirjutamisega. See on eriti raske aeg, sest avanemas on Euroopa Liidu struktuurifondid.
Saareküla külavanem Kadri Vollmann: “22. detsembriks peab esitama projekti, et saada Euroopa Liidu SAPARDI programmi raames küla elukeskkonna arendamiseks investeeringutoetust. On tüüpiline, et esimestes riigi võimuinstantsides arutatakse asi risti-põiki läbi ning viimases instantsis ehk meil jääb projekti ettevamistamiseks napp kuu. Meie jaoks, kes me ei ole sel alal professionaalid, on see aeg ikkagi ülikiire. Euroopa Liit avab oma rahakoti rauad meile eeldusega, et Eestis oleks tehtud 2 aastat MTÜ-dega sõbralikku koostööd ja suheldud vastastikuse lugupidamisega. See aeg on vaidlemiste peale ära kulunud ja kõik tähtajad on ammu möödas. Jäänud on väike ajavahemik, kusjuures kui suhtumine on juba eelnevalt niisuguse arvamusega, et teie niikuinii selle asjaga toime ei tule, siis seda enam raske on neid asju külatasandilt vaadates teha.”

Milline peaks olema ühe küla arengukava?

Kadri Vollmann: “Esiteks tuleb kaardistada hetkeolukord ja uurida inimeste käest, mida nad teha tahaksid ja mida oleksid nõus koos tegema. Seejärel tuleb teha plaan “ilus roosa unistus”, millest hakata maha tõmbama kõiki neid asju, mis raha tõttu ei pruugi olla veel võimalikud. Siis saab hakata projekte tegema ja raha taotlema. Meie kaugemas perspektiivis on teha korda üks endine koolimaja, mis on küla võtmehoone. Soovime, et sinna tekiks mingi ettevõtlus, ka haridusselts sooviks ühte ruumi. Teiseks tahame arendada mahepõllumajandust niipalju kui võimalik. Praegu on külas kaks majapidamist, mis sellega tegelevad.”
“Põllumajandus ei ole siiski ainus küla ellujäämise garantii,” rõhutab Tusti külavanem Kalle Riitmuru. “Palju alternatiivseid võimalusi on kasutamata, sest me ei oska neid näha. Meil on olemas Tänassilma jõgi, aga seal ei toimu peaaegu midagi, ehkki see on linna külje all. Samuti ei ole ka külavanemate kogu osanud kõiki võimalusi kasutada. Näiteks Kohaliku Omaalgatuse Programmi kaudu. Peaksime ise ka palju aktiivsemad olema.”

Lapsekingades ühistegevusele loobitakse kaikaid kodaratesse

“Ühistegevus lähtub inimestest ja ma ütleks, et selle 10 aastaga, mis mina olen maaelu näinud, on asi ikka palju edasi liikunud,” räägib Kadri Vollmann. “Muidugi on raskendav asjaolu, et külainimesed elavad üksteisest kaugel. Selleks, et inimestega kontakti saada, tuleb ju minna nende juurde ja rääkida.” Edasi haarab jutuohja Kadri abikaasa, taluperemees Jüri Vollmann, kes tõdeb, et ühistegevus on lapsekingades. Altpoolt tekkinud initsiatiivi korras on loodud 4 ühistegevuskoda: Viljandis, Tallinnas, Türil ja Saaremaal. Kadri Vollmann tuletab meelde, et lisaks popsimentaliteedile oli ka talunike esimene kogemus ühistegevusest väga negatiivne. “Ühistuid hakati moodustama hoopis teisel põhimõttel. Talupidajatel on eriti silme ees Põllumajanduslik Kaubanduskoda, mis loodi ülevaltpoolt ja väevõimuga pandi juhtideks ümbertöötlejad. Poliitiliselt ei ole küll välja kuulutatud ega kohustatud, kuid talupidajatele avaldatakse survet, et nad peavad vägisi sinna astuma. Suhtumine talunikesse on selline, et tulge meile arvu täiendama, ent mingeid õigusi ei anta. Maalehes on sellest kirjutanud Eestimaa Talupidajate Keskliidu peadirektor Kaul Nurm, kes pealkirjastas artikli tabavalt “Kanad ja rebased ühes puuris” (vt. Maaleht, 20. 11. 2003. Lause: “Isegi EPKK nõukogu esimees Mölder jõudis ETV “Foorumi” saates järelduseni, et põllumeeste peavaenlane on erakapitalil põhinev töötlev tööstus”, ütleb kõik - toim.). Inimestel hakkab hea usk kaduma, et ühistegevus saab olema nii nagu räägitakse. Aga vaatamata sellele tuleb seda rida edasi ajada. Õpime ühiselt uuesti peremeheks olemist ja harjutame ka riiki.”
21. novembril oli Kalmetu koolimajas külavanemate koosolekul koos 10 külavanemat, kõik täis kindlat tahtmist pakitsevad mõtted välja öelda. Oli asjalik konstruktiivne arutelu. Teemadki tõsised. Erinevalt meist paljudest, rääkimata poliitikutest, valdasid maamehed demokraatia toimimise üht vundamentaalset aluspõhimõtet. Oskust, milleta ei saa rääkida argumenteeritud diskussioonist: külavanemad rääkisid ükshaaval ja oskasid üksteist kuulata!
Ehk peaksid liivakastimänge harrastavad poliitikud Toompeal Viiratsi valla külavanematelt suhtluskoolitust tellima?


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv