|
|
|
Elu peremehed: Viiratsi valla 10
külavanemat Kalmetu põhikooli trepil. 14.11.2003.
|
Külavanemad õpivad
peremeheks olemist
tekst: Margit-Mariann
Koppel
foto: M. Koppel
Viljandimaa
Viiratsi valla 21 külavanemat koondasid jõud ja haarasid
ohjad – elu enese üle.
50 aastat
õpetati meile, et ei ole vaja oma peaga mõelda.
Nii võõrutati maalt ära peremees. Me oleme
kõik parajad popsid ja peame uuesti peremeesteks õppima.
Olles kaotanud usu, et poliitikud midagi ära teha suudaksid,
koondasid Viljandimaa Viiratsi valla 21 külavanemat jõud
ja haarasid ohjad elu enese üle.
Kõik
algas Maanaiste Seltsist
Peale suurmajandite lagunemist oli Tänassilma unustatud kant.
“Elu seisis,” räägib Maanaiste Seltsist välja
kasvanud Tänassilma Külaseltsi eestvedaja Ulvi Lomp.
“Inimesed ei tahtnud tunda ennast „ääremaana“
ja soovisid olla ka keegi. Tuli kokku 13 naist ja sündis
Maanaiste Selts. Olime kümme aastat tagasi esimesi pääsukesi.
Seltsi algatusel valisime ka Viljandimaal esimese külavanema.
Pingelised valimised võitis Kalju Vellearu – Tänassilma
esimene külavanem. On vahe, kas ollakse külavanem nime
pärast või tõeliselt. Need inimesed, kes on
võtavad ka muidu üritustest jõu ja nõuga
osa, teevad ka külavanema tööd hingega,” on
Ulvi veendunud. Maanaiste seltsil vedas, et nende hulgas oli Ly
Raudjalg, kes tegi seltsi heaks ära väga palju. Temal
oli võime inimesi ühistesse tegemistesse kaasa haarata.
Olles samuti vahepeal Tänassilma külavanem, hakkas ta
korraldama külavanema vastuvõttu, kuulutas välja
jõulurahu jne. Veel oli seltsis praegune Pärnu Kodukandi
juhatuse esimees Krista Habakukk, kes sai paljud head ideed Kodukandi
liikumise üldtuntud juhilt Kaja Kaurilt. Maanaiste seltsist
alustas oma ühiskondlikku elu ka praegune külaseltsi
juhatuse liige ning eelmine esinaine, kõrgharidusega bioloog
Liivika Rebane.
Ei Liivikal ega Ulvil pole ambitsioone kõrgesse poliitikataevasse
tõusta. Nad on õnnelikud, et saavad koos oma küla
inimestega elu paremaks ja huvitavamaks teha. Sellest piisab.
Algusaastate tõrjuvast ja ebalevast hoiakust on üle
saadud. Ka inimesed on palju aktiivsemaks muutunud. Eriti vitaalsed
on eakad memmed ja taadid, kellel on jaksu koos käia, tantsida
ja laulda ning nende najal kõik ettevõtmised teoks
saavadki.
Millega on
selts märgi maha pannud?
Et rohkem tegevust oleks, kutsus Maanaiste Selts ellu lasteringi,
mis sai populaarseks ja tegutseb nüüd juba Rahvamaja
egiidi all. Külapäevade pidamise komme sai alguse esimesest
maakonna suurest külade päevast. Veel korraldatakse
spordiüritusi ja suviseid lastelaagreid. Külaselts võttis
tõsiselt käsile heakorra. Bussipeatused Tartu maantee
ääres olid kohutavalt räämas, selts leidis
kolm inimest, kes neid aasta jooksul korrastasid. Nüüd
hoolitseb bussipeatuste eest vallavalitsus.
Tänassilmas, Surva külas, asub ka riigimehe Jaan Tõnissoni
sünnitalu – Mursi, mille perenaine praegu Ulvi Lomp
on. Suvel toimus seal Vabadusristi Päev, kus osalesid ka
peaminister Juhan Parts ning Riigikogu Põhiseadusliku Komisjoni
esimees Urmas Reinsalu. Mursi tallu juhatavad teeviidad paigaldati
ja Jaan Tõnissoni kodutalu tutvustav voldik trükiti
seltsi algatusel juba aasta tagasi. Kevadel korraldati seltsi
arengukava ettevalmistamiseks mõttetalgud. Selts on end
oma tegevusega tõestanud ning ajapikku on neid märkama
hakanud ning tunnustanud ka vallavalitsus. Väga suureks toeks
on abivallavanem Sulev Kannimäe, kes osaleb seltsi koosolekutel.
Kokku tegutseb Viiratsi 4000 elanikuga vallas, mis on tuntud sealsete
iidsete tammede poolest, 4 mittetulundusühingut. Lisaks Tänassilma
Külaseltsile veel Uusna Haridusselts, Puuetega Inimeste ja
Üksikvanemate Ühing ja Viiratsi valla külavanemate
koda.
Viiratsi
– hea valitsemise vald
Viiratsi on näide kohast, kus hea valitsemise põhimõtteid
üritatakse ellu viia. Kõigil MTÜ-del ja külavanematel
on õigus nõuandva häälena osaleda vallavolikogu
koosolekutel. Istungitel osalemine tasustatakse valla poolt. Volikogu
istungi päevad ongi kujunenud eelkõige omavahelise
suhtlemise ja kokkusaamise paigaks. Aga tähtsam on see, et
inimesed on toimuvaga kursis, tasapisi hakkab arenema julgus oma
arvamusi avaldada, sünnib avalik argumenteeritud diskussioon.
Vallavanema Väino Luige seisukohalt on seltside ja ühingute
tegutsemine vallas vajalik eelkõige sellepärast, et
teatud huvigrupid saaksid organiseeruda ja vallavalitsus ja volikogu
aitavad jõudumööda kaasa, et külavanemad
saaks oma ülesandeid täita. “Meil on eelarves arvestatud
sellega, et külavanemal oleks kasutada mingi summa raha –
1000 krooni küla kohta. See on mõeldud selleks, et
ta saaks osta esmaseid kirjatarbeid, sõita autoga jne.
Rahasumma kantakse külavanemate kogule, kes kasutab seda
oma äranägemist mööda. Kui kirjutatakse projekt
ja saadakse sellele toetust, siis vallavalitsus katab enamuses
omafinantseerimise osa. On ette nähtud ka summad külade
arengukavade koostamiseks. Vajadusel tasutakse külavanemate
koolituste eest.”
Külavanemad
elustavad küla
Vallavanem Väino Luige: ”Nagu teada, ei ole meie inimesed
eriti aktiivsed. Külavanemad on need, kes on külades
liidrid, nad on aktiivsem osa elanikkonnast. Külavanemate
kaudu jõuab palju informatsiooni nii külast valda
kui vallast külla. Et külavanemad osalevad ka volikogu
töös, siis on nad seega tähtsad infoallikad külaelanikule
ja ka vallavalitsusele ja volikogule.”
“Kuid külavanem peaks endale teadvustama, et ta ei juhi
üksi küla. Ta ei pea ise üksinda igal pool osalema,
vaid koguma enda ümber tuumiku külade liidritest, kellega
koos asju teha. Nendes külades, kus see nii toimib, on areng
näha. Minule isiklikult on silma torganud Tusti, Valma Uusna
ja Saardeküla,” räägib Ulvi, kes Vabadusristi
Päeval sai tuge praeguselt Tänassilma külavanemalt
Mait Siiruselt, kes ise oma abi pakkus. Alguses kujunes välja
nii, et vallavalitsus ja külavanemad suhtlesid omavahel väga
aktiivselt, kuid rahvaga jäi kontakt hõredaks.
Seda, et inimesed ei oska kasutada kõiki võimalusi
ning ei tunneta veel külavanema olemasolu, mainitakse ka
valla arengukavas aastateks 2004 – 2010. “Asjad on läinud
tuntavalt paremuse poole, kuid ootaksime ikkagi külavanematelt
rohkem aktiivsust külainimestega suhtlemisel. Vahel tundub
küll, et külavanemad on näoga valla poole, tagumikud
küla poole,” leiavad nii Liivika kui Ulvi.
Viiratsi
valla vaprad
Viiratsi vald praegusel territooriumil (213 km2) sai vallaõigused
7. mail 1992. Vallas elab ~ 4000 inimest, kellest ~ 1350 Viiratsi
asulas Viljandi külje all. Linna lähedus annab inimestele
parema töökoha valimise võimaluse. Samal ajal
leiab küllalt palju väljaspool valda elavaid inimesi
rakendust vallas. Tegutseb 3 lasteaeda, 2 kooli, 2 rahvamaja ning
3 avalikku internetipunkti.
Vald jaguneb territoriaalselt Viiratsi alevikuks ja järgmisteks
küladeks: Jõeküla, Kibeküla, Kuudeküla,
Loime, Mäeltküla, Mähma, Rebaste, Ridaküla,
Ruudiküla, Saareküla, Surva, Tusti, Tõnuküla,
Tänassilma, Uusna, Valma, Vana-Võidu, Vanavälja,
Vardja, Vasara, Verilaske.
Kokku on külasid 21 ja ka külavanemaid järelikult
21. Nende hulgast leiame juba meie ajakirja lugejatele tuttava
Everti talu perenaise ja suguvõsauurija Kadri Vollmanni,
kes veab Uusna Haridusseltsi ja on Saardeküla külavanem.
Samuti Valma küla tööka külavanema Pilvi Aasa,
kelle külas elab hiljuti tulekahjus oma kodu kaotanud 8 lapseline
Pihude suurpere. Lisaks neile on külavanemateks Jaak Arumäe,
Tõnuküla; Kaspar Juhkamsoo, Vanavälja; Andrus
Jõemaa, Ridaküla: Vello Jõgis, Kibeküla;
Heino Järve, Surva küla; Ants Jürissaar, Rebaste
küla; Ilmar Mikk, Jõeküla; Liivi Mikkor, Mähma
küla; Heidi Mäetagas, Vasara küla; Tiia-Reeta Mägi,
Verilaske küla; Enn Paap, Viiratsi; Eda Palatu, Kuudeküla;
Lea Peips, Uusna küla; Riho Pulk, Vana-Võidu küla;
Kalle Riitmuru, Tusti küla; Mait Siirus, Tänassilma
küla; Olev Teder, Vardja küla.
Viimastel kohalikel valmistel pääses volikokku Uusna
külavanem Lea Peips, kes esindab Eestimaa Rahvaliitu.
Et asi on värske, tekkis külavanematel mõte koos
ametit õppida, peremeesteks kasvada ja oma elu huvitavaks
teha. Heaks ajendiks olidki kohalike omavalitsuste valimised.
Nendeks valmistudes asutati 22. 01.2001 Viiratsi valla külavanemate
kogu, mille tegevjuht on Surva külavanem Heino Järve.
Juhatusse kuuluvad ka Kadri Vollmann ja Viiratsi külavanem
Enn Paap.
Ühenduses
on jõud
“MTÜ on ikkagi juriidiline isik. On ju selge, et üks
hääl kõrbes ei kosta kuigi kaugele, aga juriidilise
isikuna meid võetakse kuulda ning me saame nõuda
vastavalt oma õigustele. Ühenduses peitub jõud,“
sõnastab Heino Järve külavanemaid ühendava
organisatsiooni mõtte. Hetkel on selline külavanemate
organisatsioon teadaolevalt ainus omataoline Eestis. Koja sihiks
on külaelu ja rahvakultuuri areng. Ühiselt on korrastatud
tiigi, jõe ja sildade ümbrused, samuti sai Tusti küla
tolmuvaba tee. Esmased inimeste liitjad ja ühistunde tekitajad
ongi ühisüritused. Ülevaltpoolt pealesurutud käskudest
ei tule midagi välja, need ei hakka toimima. Näitena
tuuakse pealesurutav haldusreform. Tundub, et poliitikutel puudub
endilgi selge visioon, leiavad külavanemad ja ütlevad,
et toimuv meenutab neile kangesti oblastite moodustamist kadunud
nõukogude ajal.
Pille Aasa: “Kui kaks vaest valda ühinevad, ega nad
sellepärast rikkaks ei saa. Tulubaas jääb ju endiseks!
See reform on paljud naabervallad omavahel tülli ajanud.
Süüdistatakse üksteist töökohtade äravõtmises
jms. Tülikiskumine pärsib omavahelise koostöö
võimalusi. Ühinemise asemel oleks ju mõttekam
valdade vahel rohkem ühisprojekte teha. Siin ehk saaksidki
esmalt kaasa aidata MTÜ-d ja külavanemad, kes omavahel
suhtlevad.”
Kalle Riitmuru, Tusti külavanem: “Lobitöö
ja inimeste motiveerimine peab toimuma praegu, tuleb luua arengu
jaoks tingimused. Me pole näinud siin aga näiteks ühtegi
riigikoguliiget, kes oleks tulnud ja öelnud, et kuulge, teil
on siin nii palju külavanemaid, teeme ühe ürituse!”
Kaks aastat
on mööda lastud
Praegu on külavanemad ametis külade arengukavade ja
projektide kirjutamisega. See on eriti raske aeg, sest avanemas
on Euroopa Liidu struktuurifondid.
Saareküla külavanem Kadri Vollmann: “22. detsembriks
peab esitama projekti, et saada Euroopa Liidu SAPARDI programmi
raames küla elukeskkonna arendamiseks investeeringutoetust.
On tüüpiline, et esimestes riigi võimuinstantsides
arutatakse asi risti-põiki läbi ning viimases instantsis
ehk meil jääb projekti ettevamistamiseks napp kuu. Meie
jaoks, kes me ei ole sel alal professionaalid, on see aeg ikkagi
ülikiire. Euroopa Liit avab oma rahakoti rauad meile eeldusega,
et Eestis oleks tehtud 2 aastat MTÜ-dega sõbralikku
koostööd ja suheldud vastastikuse lugupidamisega. See
aeg on vaidlemiste peale ära kulunud ja kõik tähtajad
on ammu möödas. Jäänud on väike ajavahemik,
kusjuures kui suhtumine on juba eelnevalt niisuguse arvamusega,
et teie niikuinii selle asjaga toime ei tule, siis seda enam raske
on neid asju külatasandilt vaadates teha.”
Milline peaks
olema ühe küla arengukava?
Kadri Vollmann: “Esiteks tuleb kaardistada hetkeolukord ja
uurida inimeste käest, mida nad teha tahaksid ja mida oleksid
nõus koos tegema. Seejärel tuleb teha plaan “ilus
roosa unistus”, millest hakata maha tõmbama kõiki
neid asju, mis raha tõttu ei pruugi olla veel võimalikud.
Siis saab hakata projekte tegema ja raha taotlema. Meie kaugemas
perspektiivis on teha korda üks endine koolimaja, mis on
küla võtmehoone. Soovime, et sinna tekiks mingi ettevõtlus,
ka haridusselts sooviks ühte ruumi. Teiseks tahame arendada
mahepõllumajandust niipalju kui võimalik. Praegu
on külas kaks majapidamist, mis sellega tegelevad.”
“Põllumajandus ei ole siiski ainus küla ellujäämise
garantii,” rõhutab Tusti külavanem Kalle Riitmuru.
“Palju alternatiivseid võimalusi on kasutamata, sest
me ei oska neid näha. Meil on olemas Tänassilma jõgi,
aga seal ei toimu peaaegu midagi, ehkki see on linna külje
all. Samuti ei ole ka külavanemate kogu osanud kõiki
võimalusi kasutada. Näiteks Kohaliku Omaalgatuse Programmi
kaudu. Peaksime ise ka palju aktiivsemad olema.”
Lapsekingades
ühistegevusele loobitakse kaikaid kodaratesse
“Ühistegevus lähtub inimestest ja ma ütleks,
et selle 10 aastaga, mis mina olen maaelu näinud, on asi
ikka palju edasi liikunud,” räägib Kadri Vollmann.
“Muidugi on raskendav asjaolu, et külainimesed elavad
üksteisest kaugel. Selleks, et inimestega kontakti saada,
tuleb ju minna nende juurde ja rääkida.” Edasi
haarab jutuohja Kadri abikaasa, taluperemees Jüri Vollmann,
kes tõdeb, et ühistegevus on lapsekingades. Altpoolt
tekkinud initsiatiivi korras on loodud 4 ühistegevuskoda:
Viljandis, Tallinnas, Türil ja Saaremaal. Kadri Vollmann
tuletab meelde, et lisaks popsimentaliteedile oli ka talunike
esimene kogemus ühistegevusest väga negatiivne. “Ühistuid
hakati moodustama hoopis teisel põhimõttel. Talupidajatel
on eriti silme ees Põllumajanduslik Kaubanduskoda, mis
loodi ülevaltpoolt ja väevõimuga pandi juhtideks
ümbertöötlejad. Poliitiliselt ei ole küll
välja kuulutatud ega kohustatud, kuid talupidajatele avaldatakse
survet, et nad peavad vägisi sinna astuma. Suhtumine talunikesse
on selline, et tulge meile arvu täiendama, ent mingeid õigusi
ei anta. Maalehes on sellest kirjutanud Eestimaa Talupidajate
Keskliidu peadirektor Kaul Nurm, kes pealkirjastas artikli tabavalt
“Kanad ja rebased ühes puuris” (vt. Maaleht, 20.
11. 2003. Lause: “Isegi EPKK nõukogu esimees Mölder
jõudis ETV “Foorumi” saates järelduseni,
et põllumeeste peavaenlane on erakapitalil põhinev
töötlev tööstus”, ütleb kõik
- toim.). Inimestel hakkab hea usk kaduma, et ühistegevus
saab olema nii nagu räägitakse. Aga vaatamata sellele
tuleb seda rida edasi ajada. Õpime ühiselt uuesti
peremeheks olemist ja harjutame ka riiki.”
21. novembril oli Kalmetu koolimajas külavanemate koosolekul
koos 10 külavanemat, kõik täis kindlat tahtmist
pakitsevad mõtted välja öelda. Oli asjalik konstruktiivne
arutelu. Teemadki tõsised. Erinevalt meist paljudest, rääkimata
poliitikutest, valdasid maamehed demokraatia toimimise üht
vundamentaalset aluspõhimõtet. Oskust, milleta ei
saa rääkida argumenteeritud diskussioonist: külavanemad
rääkisid ükshaaval ja oskasid üksteist kuulata!
Ehk peaksid liivakastimänge harrastavad poliitikud Toompeal
Viiratsi valla külavanematelt suhtluskoolitust tellima?
|
|
|
