Kultuur ja Elu 4/2003


Kultuur ja Elu 3/2003

 

 

 

 



Külasimman. Merit Recordsi väljalase.

Merit Recordsi välja antud plaat sõdurilauludega.

Terra Recordsi salvestatud plaadil kõlab helipõimik eesti luulest.

EMP Recordsi plaadil ehitab laulusilda ansambel Jüri-Peeters.
 

Eesti heliplaat paguluses

tekst: Gea Talts

Värske bakalaureusekraadi omanik Gea Talts (25) armastab üle kõige muusikat ning kõike sellega seonduvat. Muuseumites, raamatukogudes ja arhiivides tuhnimise käigus õnnestus tal täita lünk meie heliplaadiajaloos. Valmis inforikas ning avastuslik uurimus, mille kõige väärtuslikum osa on nimestik 216-st väliseestlaste poolt toodetud ja ka meile siia jõudnud heliplaadist.

Gea Talts: „Uurimistöö algas väliseestlasest kultuuriloolase Reino Sepa poolt koostatud “Eesti heli läänemaailmas – üldnimestik eesti pagulaste poolt toodetud kauamängivaist heliplaatidest” mustandi ja sellele eelnenud R. Sepa kogutud ning eesti tuntud helireþissööri ja publitsisti Heino Pedusaare poolt täiendatud ajaleheväljalõigete, pagulaste plaadifirmade soovitus- ja müüginimestikega tutvumisest. Kui viimane neist on keskendunud eesti heliplaadi sünniloole ja esimeste heliplaatide restaureerimisele, siis Sepa uurimisobjektiks on olnud pagulaseestlaste heliplaatide toodang peale II Maailmasõda kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Hoolimata laialipillutatusest ja informatsiooni hankimise keerulisusest, on Sepp koostanud võimalikult täieliku paguluses toodetud heliplaatide nimestiku. Minu uurimuse üheks eesmärgiks oli kindlaks teha Sepa nimestikus kajastuvate heliplaatide esindatus Eesti teadusraamatukogudes, avalikes arhiivides ja muuseumides.

Kes olid juhtivad eesti heliplaatide väljaandjad?

Pagulaste poolt salvestatut ei ole põhjalikult uuritud. Ülevaate saamist raskendab ka väiketootjate suhteliselt suur arv, mööda ilma laiali paisatus ja laiema müügivõrgu puudumine. Suur osa plaatidest on toodetud väikeste kooperatiivide rahaga, sageli ansambli või interpreedi oma kulu ja kirjadega. Sellele vaatamata on läänemaailmas jäädvustatud eestlaste heliloomingut rikkalikult ja enamasti ka heal tehnilisel tasemel.
R. Sepa kogutud andmetele tuginedes saab eesti heliplaadi väljaandjate seas välja tuua 3 gruppi: firmade poolt väljaantud plaadid, üksikisikute poolt toodetud helisalvestised ja üheplaaditootjate toodang.

Plaadifirmade toodang

Juhtivaks firmaks eesti heli tootmisel paguluses oli Rootsi plaadifirma EMP Records ehk Estonian Voice. EMP heliplaaditoodang oli eriti intensiivne 1950ndate lõpul ja 60ndate algul. Heliplaadiprodutsendiks oli 1958-1983 Viljar Nairis, kelle juhtimisel plaadistati 40 EP ja 20 LP plaati (Viljar Nairis 1995). EMP tootis aastatel 1956-1985 repertuaarilt väga mitmekesist muusikat, nagu nt ansamblid “Heli Neli”, “Hämarik”, “Jüri-Peeter”. Klassikalise muusika alalt nimetagem EMP koostööd Els Vaarmaniga, kultuurilooliselt olulised on heliplaadisari “Kuulsaid eestlasi” ja koorilauluplaadid. Tähtsaimaks helisalvestustööks peetakse Rootsi eestlaste VI üldlaulupeo stereofoonilist salvestust ja väljaandmist esimese eesti stereo LP-na kevadel 1969. Lisaks jäädvustati ka kodueestlaste, nt ansambel “Laine” muusikat.
1958-1972 levitas plaate tenor Jaan Kuusk Stockholmis kaubamärgiga Bellacord, kelle 19 plaadist ilmus 3 LPd, 16 EPd. J. Kuuse nimele lisaks võib artistide seas leida Alfred Pisukese, Raimund Raidve, Hilma Nerepi jt. Bellacord andis välja ka neli reproplaati, kus esitajateks on Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Georg Ots, Artur Rinne ja Ott Raukas.
Ühekordselt valmistas 1980. aastal kodumaalt kaasa toodud stuudiolintidelt 8 LP plaati Terra Records (alias Jüri Lina). Pagulaseestlastele said kättesaadavaks vendade Urbide plaat, kogumik eesti popmuusikast, lühiülevaade eesti kergest muusikast, album eesti luulest jm.
Ka Kanadas tegutses kolm eesti heli salvestavat plaadifirmat. Neist kõige enam ehk 42 plaati on ajavahemikul 1959-1977 väljaandnud Torontos tegutsenud Merit&Co ehk siis Merit Records. Teiste seas musitseerivad Irene Loosberg, Naan Põld, Helmi Betlem, René Ufer, Toronto Eesti Segakoor. Helisalvestatud on ka viis plaaditäit lastelaule ja reprod “Tallinna lainel I” ja “Tallinna lainel II”, kus kõlavad H. Läätse, G. Otsa, K. Tennosaare, A. Rinne ning Eesti Raadio nais- ja meesansamblite hääled.
23 plaaditäit on lindistanud Toronto Vabakirikud. Need helisalvestised kuuluvad aastatesse 1959-1979 ja jagunevad kaheks plaadiseeriaks: “Kodu lävel” – 10 plaati ja “Rahutervitus” – 13 plaati. Artistideks Toronto Vabakoguduse Naiskoor, Toronto Baptisti koguduse segakoor ja Baptisti koguduse naisansambel.
Meeleolulaulude esitaja Andres Raudsepp omas Torontos ettevõtet Reindeer Records, mis andis 1969-1972 välja 5 LPd ja 1 EP. Nende seas kaks plaati René Uferi lauludega.
USA-s tegutsesid väljaandjatena plaadifirma Rekalla ning New Yorgi Eesti Meeskoor ja New Yorgi Eesti Naiskoor. Plaadifirma Rekalla omanikuks oli USA-s elav pagulasmuusik René Ufer, kes aastatel 1973-1981 lindistas neli sooloplaati.
New Yorgi Eesti Meeskoor on ajavahemikul 1960-1980 plaadistanud kolm plaati ja New Yorgi Eesti Naiskoor 1965. aastal ühe plaadi.

Üksikisikute heliplaadid

Teise grupi moodustavad üksikisikute poolt nn oma kulu ja kirjadega salvestatud plaadid.
Enim plaate helisalvestas oma kulu ja kirjadega Heinz Riivald, kes tegutses aastatel 1954-1975 USA-s. Sama riigi kodanikena andsid paguluses plaate välja ka Ell Tabur, kes aastatel 1965-1976 salvestas kolm sooloplaati, tuntud tenor Eedo Karrisoo ja Malle Mägi-Schultz, kes andis samuti välja kolm sooloalbumit. Esimesel mängib ta klaverit, teisel ja kolmandal laulab lisaks. Peeter-Paul Lüdigilt ilmus USA-s 1960. aastal plaat, kus laulab Milvi Laid ja 1980 plaat valikuga Mihkel Lüdigi loomingust. Vändrast pärit, kuid USA-sse sattunud tenor Heino Aalde salvestas 2 heliplaati: “Jõuluplaat” (1959) ja koos klaverisaatja Sally Leafiga esitatud “Rahvusvahelised laulud” (1970).
Kanadas osutusid viljakaimateks Olaf ja Peeter Kopvillem, kes on tootnud 5 folk- ja rahvalauludega plaati: “Folk Melodies by … Vikerlased laulavad”, “Lenda, lenda, lepalind”, “Südasuvi”, “Külapoisid … lõppude lõpuks!”, “Kuku sa kägu”, olles ise neil plaatidel kaastegevad. Kahtlemata vajavad mainimist Kanadas tegutsenud pimeda kitarristi ja laulja Jüri Lipu kaks heliplaati (1968 ja 1969).
Saksamaal tegeles eraviisilise plaadistamisega Liilia Corradi, kellelt ilmus kaks vokaal-sooloplaati.
Omaette grupi moodustavad erinevates maades eesti pagulasmuusikutest üheplaaditootjad. Peamiselt on üksikplaatidena ilmunud klassikalist muusikat, koolide, kooride ja orkestrite loomingut ning noorte pop-ansamblite ja solistide helisalvestisi ning levimuusikat ühtekokku üle 70 heliplaadi.
Eestlaste poolt võõrsil välja antud helilooming on mitmekesine ja mahukas. Suur osa tööst on tehtud, kuid leidub veel Eestist pärit muusikuid, kelle elust, tegevusest ja loomingust kodumaal midagi ei teata. Nagu R. Sepp on öelnud: “Tulevaste põlvede huvides on, et välismaal plaadile ja lindile talletatud Eesti heli paremik kantakse üle ka CD tehnikasse ja et kõik helimälestised leiaksid hoiupaiga Eesti arhiivides nii kodus kui väljas.”

Kodueestisse on heliplaatidest jõudnud 75,3%

Kui R. Sepa nimestiku mustandis kajastuvad 287 heliplaadi andmed, siis uurimistöö käigus selgus, et hetkel on Eesti teadusraamatukogudesse, arhiividesse ja muuseumidesse jõudnud 216 pagulaseestlaste poolt – ajavahemikul 1954-1988 – toodetud või mõnel erandjuhul pagulaseestlaste esituses, kuid rahvusvahelise plaadifirma väljaantud, heliplaati. Protsentuaalselt tähendab see, et paguluses toodetud heliplaatidest on kodu-Eestisse jõudnud 75,3 %.

Milline oli lemmikmuusika?

Kõige enam salvestati vokaal-instrumentaal ja rahvamuusikat. Vokaal-instrumentaalmuusika 68 heliplaadi hulka kuuluvad koorimuusika, solistide ja orkestrite koostööna valminud plaadistused. Näidetena Stockholmi Eesti naiskoori, Stockholmi Eesti meeskoori ja instrumentalistide esituses ilmunud plaat “Eesti mu isamaa”; Toronto Vabakoguduste poolt väljaantud sarja “Kodu lävel” plaadid.
Rahvamuusika heliplaatidest nimetagem lustakaid plaate “Kaks külge Eesti rahvamuusikat”, mida esitavad Kassari rahvapillimehed- ja lauljad; kandlemängija Alfred Kuusi esituses “Kalamies”; “Kui Kungla rahvas kuldsel aal”, esitab Harald Lutterus ja Alfred Pisuke solistidega.
Kõige vähem salvestati mittemuusikalisi heliplaate, kuhu alla kuuluvad heliplaadid, mis sisaldavad sõnalist osa või sõnalis-muusikalist osa. Nt Terra Recordsi poolt väljaantud Jolle Fardo helipõimikud eesti luulest; heliplaat “Püha Jõuluõhtu”, millel evangeeliumi jutlustab Joh. Kõpp ning orelil Harri Kiisk; Lensi Römmeri poolt koostatud Edmar Kuusi esitatud põimik Kalevipoeg.
Väheste instrumentaalplaatide hulgas tasub nimetada kuulsa pianisti Käbi Laretei kolm heliplaati, millest esimese, kus ta esitab Eduard Tubina rahvaviise, ilmutas 1959. aastal EMP Records.
Lastemuusikaplaate salvestati kokku 12 ja sinna alla on liigitatud laste lauldud heliplaadid, nt Stockholmi Eesti Algkooli ja Stockholmi Eesti Lasteaia poolt ilmunud plaadid; Merit Recordsilt ilmunud sari “Lastelaulud” 1-5; lastele mõeldud kuuldemängud, nt 1959. a. Stockholmis salvestatud “Reinuvader rebane” ja täiskasvanute esitatud lastelood, nt sopran Helmi Betlemi ja Stella Kersoni klaveri ettekandes heliplaat “Laste maailm”, mis sisaldab 15 laulu nii eesti kui rahvusvahelisest valimikust.
Vokaal- ja levimuusika heliplaate on toodetud peaaegu võrdselt, vastavalt 31 ja 28. Vokaalmuusika heliplaatide alla kuulub enamjaolt koorimuusika, näideteks Eesti segakoorilaule, esitatuna Stockholmi Eesti ELK Segakoori poolt, dirigendiks Harri Kiisk; ESTO-80 laulupeole pühendatud heliplaat ja Torontos ilmunud sarja “Kodu lävel” osa plaate.
Enim plaate levimuusika þanrist anti välja 1980. a. Nt Eesti populaarseid lauljaid, kus teiste hulgas musitseerivad Jaak Joala ja Marju Kuut. Anne Veski, Uno Loop, Ivo Linna jt esitavad eesti estraadilaule heliplaadil ESTO kaleidoskoop. Lisaks nimetagem kergemuusika þanrist veel järgmisi oma plaate salvestanud ansambleid: Rootsis tegutsenud “Hämarik”, “Homne Päev”, “Jüri-Peeters” ning “Lemmikud” ja Kanadas ning “Hamiltoni Helletajad”.

Lõpetuseks

Teemast rohkem huvitatule soovitan tutvuda uurimistöö täismahuga ehk bakalaureusetööga „Eesti heliplaat paguluses 1945-1991“. See on kättesaadav CD-ROM-ina pea kõigis uurimise all olnud raamatukogudes, arhiivides ja muuseumides, kus leiab ka töö põhilise ning kõige väärtuslikuma osa: 216 kodu-Eestisse jõudnud heliplaadi kirjest koosneva nimestiku, milles kajastuvad heliplaatide võimalikult täielikud andmed alates muusikapalade esitajatest, lugude pealkirjadest ja heliloojatest, lõpetades heliplaadi pöörlemissagedusega.
Usun, et uurimistöö täidab ühe olulise lünga Eesti heliplaadiajaloos ning leiab praktilist kasutust kõigis uurimise all olnud organisatsioonides ja pakub põnevat informatsiooni igale muusikasõbrale.

 

Pagulasmuusikute plaadifirmad ja toodang
  Väljaandja
EMP Records
(Estonian Voice)
Merit Records
Bellacord
Terra Records
Reindeer Records
Rekalla
Vabakirikute heliplaadid
New Yorgi
Eesti Meeskoor
New Yorgi
Eesti Naiskoor
Riik
Rootsi
-
Kanada
Rootsi
Rootsi
Kanada
USA
Kanada
USA
-
USA
Tegutsemise aeg
1956-1985
-
1959-1977
1958-1972
1980
1969-1976
1973-1981
1959-1979
1960-1980
-
1965
Plaatide arv
71
-
42
19
8
6
4
23
3
-
1

Üksikisikute poolt väljaantud helisalvestised

  Väljaandja
Olaf ja Peeter
Kopvillem
Liilia Corradi
Jüri Lipp
Ell Tabur
Heinz Riivald
Eedo Karrisoo
Malle Mägi-Schultz
Heino Aalde
Peeter-Paul Lüdig
Riik
Kanada
-
Saksamaa
Kanada
USA
USA
USA
USA
USA
USA
Tegutsemise aeg
1968-1984
-
1973-1975
1968-1969
1965-1976
1954-1975
1957-1974
1961-1969
1959-1970
1960-1980
Plaatide arv
5
-
2
2
3
15
3
3
2
2

 

Plaadileiud Eesti arhiivides

  • Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna kataloogid. Teatri- ja Muusikamuuseumi kataloogides sisalduvad, seisuga kevad 2003, 18 pagulaste poolt toodetud heliplaadi kirjed, 68 plaadi kirjed on muusikaosakonna juhataja Alo Põldmäe hangitud ja temani jõudnud Naan Põllu erakogust, mis ei kajastu Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna kataloogides. Loodetavasti kataloogitakse ja tehakse lugejale peagi kättesaadavaks ka uued andmed.
  • Eesti Filmiarhiivi helikogu sisaldab audiovisuaalsete arhiivide talituse arhivaari Paavo Annuse juhtimisel koostatud Rootsis tegutsenud eesti ühiskonnateadlase ja plaadifirma EMP Records heliplaadiprodutsendi Viljar Nairise isiklikus fonoteegis kajastuvate ja nüüd Filmiarhiivi jõudnud, pagulaste poolt toodetud heliplaatide andmebaasi, 119 heliplaati. Olulist ja huvitavat informatsiooni uurimistööks on saadud ka Viljar Nairise biograafiat käsitlevatelt helikassettidelt.
  • Eesti Akadeemilise Raamatukogu väliseesti osakond. Sealseteks infoallikateks kujunesid EARi väliseesti osakonna tagaruumis asuvad kapid, kuhu aja jooksul on kogunenud 76 uurimistöö jaoks olulist heliplaati. Hetkel nende plaatide kirjed veel kataloogides ei kajastu, kuid huvi korral võib töötajate lahkel juhendamisel plaatidega tutvuda.
  • Eesti Rahvusraamatukogu muusikaosakond RRi muusikaosakond on koostanud väliseesti kaartkataloogi, mille alusel on sinna jõudnud 43 heliplaati.
  • Tartu Ülikooli Raamatukogu fonoteek Juhataja Avo Kartuli andmetel on seal 10 pagulaseestlaste heliplaati.
  • Eesti Muusikaakadeemia Raamatukogu fondiga põgusal tutvumisel ei õnnestunud leida uurimistöö seisukohalt olulisi heliplaate.
    Eesti Kirjandusmuuseumi eesti kultuuriloolises arhiivis on mitmesuguseid pagulaseestlusega seotud helilindistusi lintidel ja kassettidel, aga kahjuks mitte heliplaate.

Gea Talts:
Sündinud 25.07.1978 Pärnus.
Haridus:
1996 Pärnu Koidula Gümnaasium
1997 Jaan Tõnissoni Instituudi Koolituskeskus
1999 Tallinna Sidekool (polügraafia eriala)
2003 Tallinna Pedagoogikaülikool (põhieriala: infoteadus, lisaerialad: muusikateraapia ja helidisain)
Töötab Tallinna Pereraadios programmi toimetajana.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv