|
|
|
Külasimman. Merit Recordsi
väljalase. |
Merit Recordsi välja antud
plaat sõdurilauludega.
|
Terra Recordsi salvestatud plaadil
kõlab helipõimik eesti luulest.
|
EMP Recordsi plaadil ehitab laulusilda
ansambel Jüri-Peeters. |
|
Eesti heliplaat paguluses
tekst: Gea Talts
Värske bakalaureusekraadi omanik Gea
Talts (25) armastab üle kõige muusikat ning
kõike sellega seonduvat. Muuseumites, raamatukogudes ja
arhiivides tuhnimise käigus õnnestus tal täita
lünk meie heliplaadiajaloos. Valmis inforikas ning avastuslik
uurimus, mille kõige väärtuslikum osa on nimestik
216-st väliseestlaste poolt toodetud ja ka meile siia jõudnud
heliplaadist.
Gea Talts: „Uurimistöö algas
väliseestlasest kultuuriloolase Reino Sepa poolt koostatud
“Eesti heli läänemaailmas – üldnimestik
eesti pagulaste poolt toodetud kauamängivaist heliplaatidest”
mustandi ja sellele eelnenud R. Sepa kogutud ning eesti tuntud
helireþissööri ja publitsisti Heino Pedusaare
poolt täiendatud ajaleheväljalõigete, pagulaste
plaadifirmade soovitus- ja müüginimestikega tutvumisest.
Kui viimane neist on keskendunud eesti heliplaadi sünniloole
ja esimeste heliplaatide restaureerimisele, siis Sepa uurimisobjektiks
on olnud pagulaseestlaste heliplaatide toodang peale II Maailmasõda
kuni Eesti taasiseseisvumiseni. Hoolimata laialipillutatusest
ja informatsiooni hankimise keerulisusest, on Sepp koostanud võimalikult
täieliku paguluses toodetud heliplaatide nimestiku. Minu
uurimuse üheks eesmärgiks oli kindlaks teha Sepa nimestikus
kajastuvate heliplaatide esindatus Eesti teadusraamatukogudes,
avalikes arhiivides ja muuseumides.
Kes olid
juhtivad eesti heliplaatide väljaandjad?
Pagulaste poolt salvestatut ei ole põhjalikult uuritud.
Ülevaate saamist raskendab ka väiketootjate suhteliselt
suur arv, mööda ilma laiali paisatus ja laiema müügivõrgu
puudumine. Suur osa plaatidest on toodetud väikeste kooperatiivide
rahaga, sageli ansambli või interpreedi oma kulu ja kirjadega.
Sellele vaatamata on läänemaailmas jäädvustatud
eestlaste heliloomingut rikkalikult ja enamasti ka heal tehnilisel
tasemel.
R. Sepa kogutud andmetele tuginedes saab eesti heliplaadi väljaandjate
seas välja tuua 3 gruppi: firmade poolt väljaantud plaadid,
üksikisikute poolt toodetud helisalvestised ja üheplaaditootjate
toodang.
Plaadifirmade
toodang
Juhtivaks firmaks eesti heli tootmisel paguluses oli Rootsi plaadifirma
EMP Records ehk Estonian Voice. EMP heliplaaditoodang oli eriti
intensiivne 1950ndate lõpul ja 60ndate algul. Heliplaadiprodutsendiks
oli 1958-1983 Viljar Nairis, kelle juhtimisel plaadistati 40 EP
ja 20 LP plaati (Viljar Nairis 1995). EMP tootis aastatel 1956-1985
repertuaarilt väga mitmekesist muusikat, nagu nt ansamblid
“Heli Neli”, “Hämarik”, “Jüri-Peeter”.
Klassikalise muusika alalt nimetagem EMP koostööd Els
Vaarmaniga, kultuurilooliselt olulised on heliplaadisari “Kuulsaid
eestlasi” ja koorilauluplaadid. Tähtsaimaks helisalvestustööks
peetakse Rootsi eestlaste VI üldlaulupeo stereofoonilist
salvestust ja väljaandmist esimese eesti stereo LP-na kevadel
1969. Lisaks jäädvustati ka kodueestlaste, nt ansambel
“Laine” muusikat.
1958-1972 levitas plaate tenor Jaan Kuusk Stockholmis kaubamärgiga
Bellacord, kelle 19 plaadist ilmus 3 LPd, 16 EPd. J. Kuuse nimele
lisaks võib artistide seas leida Alfred Pisukese, Raimund
Raidve, Hilma Nerepi jt. Bellacord andis välja ka neli reproplaati,
kus esitajateks on Kalmer Tennosaar, Heli Lääts, Georg
Ots, Artur Rinne ja Ott Raukas.
Ühekordselt valmistas 1980. aastal kodumaalt kaasa toodud
stuudiolintidelt 8 LP plaati Terra Records (alias Jüri Lina).
Pagulaseestlastele said kättesaadavaks vendade Urbide plaat,
kogumik eesti popmuusikast, lühiülevaade eesti kergest
muusikast, album eesti luulest jm.
Ka Kanadas tegutses kolm eesti heli salvestavat plaadifirmat.
Neist kõige enam ehk 42 plaati on ajavahemikul 1959-1977
väljaandnud Torontos tegutsenud Merit&Co ehk siis Merit
Records. Teiste seas musitseerivad Irene Loosberg, Naan Põld,
Helmi Betlem, René Ufer, Toronto Eesti Segakoor. Helisalvestatud
on ka viis plaaditäit lastelaule ja reprod “Tallinna
lainel I” ja “Tallinna lainel II”, kus kõlavad
H. Läätse, G. Otsa, K. Tennosaare, A. Rinne ning Eesti
Raadio nais- ja meesansamblite hääled.
23 plaaditäit on lindistanud Toronto Vabakirikud. Need helisalvestised
kuuluvad aastatesse 1959-1979 ja jagunevad kaheks plaadiseeriaks:
“Kodu lävel” – 10 plaati ja “Rahutervitus”
– 13 plaati. Artistideks Toronto Vabakoguduse Naiskoor, Toronto
Baptisti koguduse segakoor ja Baptisti koguduse naisansambel.
Meeleolulaulude esitaja Andres Raudsepp omas Torontos ettevõtet
Reindeer Records, mis andis 1969-1972 välja 5 LPd ja 1 EP.
Nende seas kaks plaati René Uferi lauludega.
USA-s tegutsesid väljaandjatena plaadifirma Rekalla ning
New Yorgi Eesti Meeskoor ja New Yorgi Eesti Naiskoor. Plaadifirma
Rekalla omanikuks oli USA-s elav pagulasmuusik René Ufer,
kes aastatel 1973-1981 lindistas neli sooloplaati.
New Yorgi Eesti Meeskoor on ajavahemikul 1960-1980 plaadistanud
kolm plaati ja New Yorgi Eesti Naiskoor 1965. aastal ühe
plaadi.
Üksikisikute
heliplaadid
Teise grupi moodustavad üksikisikute poolt nn oma kulu ja
kirjadega salvestatud plaadid.
Enim plaate helisalvestas oma kulu ja kirjadega Heinz Riivald,
kes tegutses aastatel 1954-1975 USA-s. Sama riigi kodanikena andsid
paguluses plaate välja ka Ell Tabur, kes aastatel 1965-1976
salvestas kolm sooloplaati, tuntud tenor Eedo Karrisoo ja Malle
Mägi-Schultz, kes andis samuti välja kolm sooloalbumit.
Esimesel mängib ta klaverit, teisel ja kolmandal laulab lisaks.
Peeter-Paul Lüdigilt ilmus USA-s 1960. aastal plaat, kus
laulab Milvi Laid ja 1980 plaat valikuga Mihkel Lüdigi loomingust.
Vändrast pärit, kuid USA-sse sattunud tenor Heino Aalde
salvestas 2 heliplaati: “Jõuluplaat” (1959) ja
koos klaverisaatja Sally Leafiga esitatud “Rahvusvahelised
laulud” (1970).
Kanadas osutusid viljakaimateks Olaf ja Peeter Kopvillem, kes
on tootnud 5 folk- ja rahvalauludega plaati: “Folk Melodies
by … Vikerlased laulavad”, “Lenda, lenda, lepalind”,
“Südasuvi”, “Külapoisid … lõppude
lõpuks!”, “Kuku sa kägu”, olles ise
neil plaatidel kaastegevad. Kahtlemata vajavad mainimist Kanadas
tegutsenud pimeda kitarristi ja laulja Jüri Lipu kaks heliplaati
(1968 ja 1969).
Saksamaal tegeles eraviisilise plaadistamisega Liilia Corradi,
kellelt ilmus kaks vokaal-sooloplaati.
Omaette grupi moodustavad erinevates maades eesti pagulasmuusikutest
üheplaaditootjad. Peamiselt on üksikplaatidena ilmunud
klassikalist muusikat, koolide, kooride ja orkestrite loomingut
ning noorte pop-ansamblite ja solistide helisalvestisi ning levimuusikat
ühtekokku üle 70 heliplaadi.
Eestlaste poolt võõrsil välja antud helilooming
on mitmekesine ja mahukas. Suur osa tööst on tehtud,
kuid leidub veel Eestist pärit muusikuid, kelle elust, tegevusest
ja loomingust kodumaal midagi ei teata. Nagu R. Sepp on öelnud:
“Tulevaste põlvede huvides on, et välismaal plaadile
ja lindile talletatud Eesti heli paremik kantakse üle ka
CD tehnikasse ja et kõik helimälestised leiaksid hoiupaiga
Eesti arhiivides nii kodus kui väljas.”
Kodueestisse on heliplaatidest
jõudnud 75,3%
Kui R. Sepa nimestiku mustandis kajastuvad 287 heliplaadi andmed,
siis uurimistöö käigus selgus, et hetkel on Eesti
teadusraamatukogudesse, arhiividesse ja muuseumidesse jõudnud
216 pagulaseestlaste poolt – ajavahemikul 1954-1988 –
toodetud või mõnel erandjuhul pagulaseestlaste esituses,
kuid rahvusvahelise plaadifirma väljaantud, heliplaati. Protsentuaalselt
tähendab see, et paguluses toodetud heliplaatidest on kodu-Eestisse
jõudnud 75,3 %.
Milline oli
lemmikmuusika?
Kõige enam salvestati vokaal-instrumentaal ja rahvamuusikat.
Vokaal-instrumentaalmuusika 68 heliplaadi hulka kuuluvad koorimuusika,
solistide ja orkestrite koostööna valminud plaadistused.
Näidetena Stockholmi Eesti naiskoori, Stockholmi Eesti meeskoori
ja instrumentalistide esituses ilmunud plaat “Eesti mu isamaa”;
Toronto Vabakoguduste poolt väljaantud sarja “Kodu lävel”
plaadid.
Rahvamuusika heliplaatidest nimetagem lustakaid plaate “Kaks
külge Eesti rahvamuusikat”, mida esitavad Kassari rahvapillimehed-
ja lauljad; kandlemängija Alfred Kuusi esituses “Kalamies”;
“Kui Kungla rahvas kuldsel aal”, esitab Harald Lutterus
ja Alfred Pisuke solistidega.
Kõige vähem salvestati mittemuusikalisi heliplaate,
kuhu alla kuuluvad heliplaadid, mis sisaldavad sõnalist
osa või sõnalis-muusikalist osa. Nt Terra Recordsi
poolt väljaantud Jolle Fardo helipõimikud eesti luulest;
heliplaat “Püha Jõuluõhtu”, millel
evangeeliumi jutlustab Joh. Kõpp ning orelil Harri Kiisk;
Lensi Römmeri poolt koostatud Edmar Kuusi esitatud põimik
Kalevipoeg.
Väheste instrumentaalplaatide hulgas tasub nimetada kuulsa
pianisti Käbi Laretei kolm heliplaati, millest esimese, kus
ta esitab Eduard Tubina rahvaviise, ilmutas 1959. aastal EMP Records.
Lastemuusikaplaate salvestati kokku 12 ja sinna alla on liigitatud
laste lauldud heliplaadid, nt Stockholmi Eesti Algkooli ja Stockholmi
Eesti Lasteaia poolt ilmunud plaadid; Merit Recordsilt ilmunud
sari “Lastelaulud” 1-5; lastele mõeldud kuuldemängud,
nt 1959. a. Stockholmis salvestatud “Reinuvader rebane”
ja täiskasvanute esitatud lastelood, nt sopran Helmi Betlemi
ja Stella Kersoni klaveri ettekandes heliplaat “Laste maailm”,
mis sisaldab 15 laulu nii eesti kui rahvusvahelisest valimikust.
Vokaal- ja levimuusika heliplaate on toodetud peaaegu võrdselt,
vastavalt 31 ja 28. Vokaalmuusika heliplaatide alla kuulub enamjaolt
koorimuusika, näideteks Eesti segakoorilaule, esitatuna Stockholmi
Eesti ELK Segakoori poolt, dirigendiks Harri Kiisk; ESTO-80 laulupeole
pühendatud heliplaat ja Torontos ilmunud sarja “Kodu
lävel” osa plaate.
Enim plaate levimuusika þanrist anti välja 1980. a.
Nt Eesti populaarseid lauljaid, kus teiste hulgas musitseerivad
Jaak Joala ja Marju Kuut. Anne Veski, Uno Loop, Ivo Linna jt esitavad
eesti estraadilaule heliplaadil ESTO kaleidoskoop. Lisaks nimetagem
kergemuusika þanrist veel järgmisi oma plaate salvestanud
ansambleid: Rootsis tegutsenud “Hämarik”, “Homne
Päev”, “Jüri-Peeters” ning “Lemmikud”
ja Kanadas ning “Hamiltoni Helletajad”.
Lõpetuseks
Teemast rohkem huvitatule soovitan tutvuda uurimistöö
täismahuga ehk bakalaureusetööga „Eesti heliplaat
paguluses 1945-1991“. See on kättesaadav CD-ROM-ina
pea kõigis uurimise all olnud raamatukogudes, arhiivides
ja muuseumides, kus leiab ka töö põhilise ning
kõige väärtuslikuma osa: 216 kodu-Eestisse jõudnud
heliplaadi kirjest koosneva nimestiku, milles kajastuvad heliplaatide
võimalikult täielikud andmed alates muusikapalade
esitajatest, lugude pealkirjadest ja heliloojatest, lõpetades
heliplaadi pöörlemissagedusega.
Usun, et uurimistöö täidab ühe olulise lünga
Eesti heliplaadiajaloos ning leiab praktilist kasutust kõigis
uurimise all olnud organisatsioonides ja pakub põnevat
informatsiooni igale muusikasõbrale.
|
Pagulasmuusikute plaadifirmad
ja toodang |
| |
Väljaandja
EMP Records
(Estonian Voice)
Merit Records
Bellacord
Terra Records
Reindeer Records
Rekalla
Vabakirikute heliplaadid
New Yorgi
Eesti Meeskoor
New Yorgi
Eesti Naiskoor |
Riik
Rootsi
-
Kanada
Rootsi
Rootsi
Kanada
USA
Kanada
USA
-
USA |
Tegutsemise
aeg
1956-1985
-
1959-1977
1958-1972
1980
1969-1976
1973-1981
1959-1979
1960-1980
-
1965 |
Plaatide
arv
71
-
42
19
8
6
4
23
3
-
1 |
|
Üksikisikute poolt väljaantud
helisalvestised
|
| |
Väljaandja
Olaf ja Peeter
Kopvillem
Liilia Corradi
Jüri Lipp
Ell Tabur
Heinz Riivald
Eedo Karrisoo
Malle Mägi-Schultz
Heino Aalde
Peeter-Paul Lüdig |
Riik
Kanada
-
Saksamaa
Kanada
USA
USA
USA
USA
USA
USA |
Tegutsemise
aeg
1968-1984
-
1973-1975
1968-1969
1965-1976
1954-1975
1957-1974
1961-1969
1959-1970
1960-1980 |
Plaatide
arv
5
-
2
2
3
15
3
3
2
2 |
Plaadileiud Eesti arhiivides
- Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna
kataloogid. Teatri- ja Muusikamuuseumi kataloogides sisalduvad,
seisuga kevad 2003, 18 pagulaste poolt toodetud heliplaadi kirjed,
68 plaadi kirjed on muusikaosakonna juhataja Alo Põldmäe
hangitud ja temani jõudnud Naan Põllu erakogust,
mis ei kajastu Teatri- ja Muusikamuuseumi muusikaosakonna kataloogides.
Loodetavasti kataloogitakse ja tehakse lugejale peagi kättesaadavaks
ka uued andmed.
- Eesti Filmiarhiivi helikogu sisaldab
audiovisuaalsete arhiivide talituse arhivaari Paavo Annuse juhtimisel
koostatud Rootsis tegutsenud eesti ühiskonnateadlase ja
plaadifirma EMP Records heliplaadiprodutsendi Viljar Nairise
isiklikus fonoteegis kajastuvate ja nüüd Filmiarhiivi
jõudnud, pagulaste poolt toodetud heliplaatide andmebaasi,
119 heliplaati. Olulist ja huvitavat informatsiooni uurimistööks
on saadud ka Viljar Nairise biograafiat käsitlevatelt helikassettidelt.
- Eesti Akadeemilise Raamatukogu väliseesti
osakond. Sealseteks infoallikateks kujunesid EARi väliseesti
osakonna tagaruumis asuvad kapid, kuhu aja jooksul on kogunenud
76 uurimistöö jaoks olulist heliplaati. Hetkel nende
plaatide kirjed veel kataloogides ei kajastu, kuid huvi korral
võib töötajate lahkel juhendamisel plaatidega
tutvuda.
- Eesti Rahvusraamatukogu muusikaosakond
RRi muusikaosakond on koostanud väliseesti kaartkataloogi,
mille alusel on sinna jõudnud 43 heliplaati.
- Tartu Ülikooli Raamatukogu fonoteek
Juhataja Avo Kartuli andmetel on seal 10 pagulaseestlaste heliplaati.
- Eesti Muusikaakadeemia Raamatukogu
fondiga põgusal tutvumisel ei õnnestunud leida
uurimistöö seisukohalt olulisi heliplaate.
Eesti Kirjandusmuuseumi eesti kultuuriloolises arhiivis on mitmesuguseid
pagulaseestlusega seotud helilindistusi lintidel ja kassettidel,
aga kahjuks mitte heliplaate.
|
 |
Gea Talts:
Sündinud 25.07.1978 Pärnus.
Haridus:
1996 Pärnu Koidula Gümnaasium
1997 Jaan Tõnissoni Instituudi Koolituskeskus
1999 Tallinna Sidekool (polügraafia eriala)
2003 Tallinna Pedagoogikaülikool (põhieriala:
infoteadus, lisaerialad: muusikateraapia ja helidisain)
Töötab Tallinna Pereraadios programmi toimetajana.
|
|
|
