|
|
Võrumaa mees Hans Sissas
talletab inimsaatuste keerdkäike
tekst:
k&e
|
Hans Sissase raamat sarjast “Meenutused”,
küüditatute saatused Siberis (VI osa). |
Oma vaba aja on Võrumaa mees
Hans Sissas pühendanud sellele, et kirja panna ning avaldada
kõik, mis on seotud küüditamistega Võrumaalt
ning nende inimeste edasise saatusega.
Hansu isa Eduard oli
pärit lasterikkast perest, kus sirgus kuus last, ta pidas
rändpuusepa ametit. Kiindumuspisiku puutöö vastu
sai isalt ka Hans ning see oskus kulus marjaks ära seal,
kuhu saatus tema, venna ja ema 25. märtsil 1949 paiskas –
Siberis, eluaegse väljasaadetu seisuses. Kaks venda ei juhtunud
sel hetkel kodus olema ning jäid maha. Isa, kes hiljem teenis
leiba sõjaväelasena, oli juba 1944. aastal arreteeritud.
Elutee viis Hansu Siberisse kokku kolm korda. Esimene reis kestis
täpselt 8 aastat marsruudil Võru–Tulun–Tšeremhovo–Irkutsk–Moskva–Võru.
Millegipärast ainult Võrumaalt küüditatutest
käis enamik läbi kahest vangilaagrist, enne kui nad
paikseks jäeti. Ka Hans oli sellise perekonna liige, keda
muudkui viidi ühest kohast teise. Asumisaja kaheksast aastast
esimesed neli kuud ja mõned päevad peale möödusid
Petrovski vangilaagris, edasine elu kolme aasta vältel kulges
kompsukeste ja puust kohvrite ning kastide otsas. Viimased viis
aastat elati Irkutskis.
1982. aastal viis Siberisse töö. Kuus aastat hiljem,
kolmandat ning seni viimast korda reisis Hans turistina Vaikse
ookeani äärde, Vladivostokki.
Raamatud
saatusekaaslastest
Oma vaba aja on Hans Sissas abikaasa ning kolme lapse üleskasvatamise
kõrvalt pühendanud sellele, et kirja panna ning avaldada
kõik, mis on seotud küüditamistega Võrumaalt
ning nende inimeste edasise saatusega. Ta on kindel: selleks,
et need sündmused kunagi ei korduks, on vaja avaldada kogu
tõde. Ta on kogunud mälestusi paljudelt saatusekaaslastelt
ning elustanud üleelatud kannatused toonase viieteistaastase
nooruki silmadega.
Siberi meenutuste kirjapanekuid alustas ta järjekindlalt
juba 1987.-1988. aastal. Mälestused märtsiküüditamisest
ilmusid ajalehes “Võru Teataja” 1990. aastal.
Algul ei olnud kavas teisi Eestimaal toimunud küüditamisi
uurida, kuid inimestelt saadud kirjad ärgitasid seda tegema.
Nüüdseks on Hans Sissas avaldanud juba kuus raamatut
sarjast “Meenutused” ning iga raamat on eelmisest mahukam.
I osa on pühendatud märtsiküüditamise algusele
Võrumaal. II osa pajatab küüditamistest Eestis
1945 – 1947. III raamat on pühendatud koolinoorte vabadusvõitlusele
ja elule Siberis. Nende ennastsalgavate aateliste noorte sekka
kuulus ka ta oma vend Johannes. IV ja V raamatu kaante vahele
on talletatud märtsiküüditatute elukäik Siberis.
|
Hans Sissas (vasakult kolmas) koos
ema vendade ja vennanaisega Irkutskis asumisel 1950ndate paiku. |
Siberis sündinud
“Niikaua, kui olen tegelenud saatusekaaslastelt mälestuste
kogumisega, nende kirjapanemisega, on mind köitnud Siberis
sündinud lapsed, nende edasine elu ja saatus, nende emade
elujaatav hoiak ja julgus sünnitada Siberis, anda sealses
raskes ja etteaimamata elus elu teisele inimesele, väikesele
eestlasele. See oli omamoodi kangelastegu,” kirjutab Hans
Sissas oma värskelt ilmunud VI raamatu sissejuhatavas sõnas.
See raamat ongi pühendatud Siberis sündinud väikestele
eestlastele. Küsimus, palju sündis eestlastel üldse
Siberis lapsi, jääb kahjuks puudulike andmete tõttu
siiski vastuseta. Pahatihti jättis KGB komandant küüditatud
peredes sündinud lapsed toimikusse kandmata. Rääkimata
neist nimetutest ja ilmsüüta inimhingedest, kelle saatuseks
oli ilmale tulla trellitatud loomavagunis ning surra pärale
jõudmata.
Hans Sissase arvestuse kohaselt peaks Siberis sündinud lapsi
olema 1300 või natuke rohkem. Tänaseks on teada ligi
1000 laste nimed ja andmed. Oma raamatu lõpus on Hans avaldanud
osalise nimekirja 1949. a märtsiküüditatute asumiskohas
sündinud laste kohta.
Tänavu 28. augustil 70aastaseks saanud Võrumaa poja
plaanid juba avaldatuga ei piirdu. Iga raamatu kirjutamiseks tehtava
uurimistöö käigus jääb alati kuhjaga
materjali üle ning nii seda tasahilju järgmiste teoste
tarvis koguneb. Nõnda jätkub gigantne töö
Siberis sündinud eestlaste elukäigu uurimisel. Kavas
on avaldada järjekorras juba seitsmes raamat Meenutuste sarjas,
mis jutustab 1941. a juunis Võrumaalt viidud inimeste elust
külmal maal. Aga juba mõlgub mõttes teos pealkirjaga
“Inimsaatused”, mille kaante vahele oleks valikuliselt
koondatud eredamad isikud, kelle elutee keerdkäigud on Hansu
omadega ühel või teisel moel ristunud.
Selleks soovime tervist, jaksu ja vahedat
vaimu ning loodame väga, et kunagi tärkab uuesti elule
Eesti küla! Et elustuvad paigad, mida praegu tähistavad
ainult vaevalt-vaevalt märgatavad kõrgendikud, vundamendijäänused,
mõned metsikuks muutunud õunapuuätid, kevaditi
õitsvad lopsakad sirelipõõsad, kunagist sissesõiduteed
palistavad kuuse- või pärnapuude sirged read, üksik
kopliveerel kasvav juba sammaldunud kask...
|
|
|
