Kultuur ja Elu 3/2003


Kultuur ja Elu 2/2003

 

 

 

 


Võrumaa mees Hans Sissas
talletab inimsaatuste keerdkäike

tekst: k&e


Hans Sissase raamat sarjast “Meenutused”, küüditatute saatused Siberis (VI osa).

Oma vaba aja on Võrumaa mees Hans Sissas pühendanud sellele, et kirja panna ning avaldada kõik, mis on seotud küüditamistega Võrumaalt ning nende inimeste edasise saatusega.

Hansu isa Eduard oli pärit lasterikkast perest, kus sirgus kuus last, ta pidas rändpuusepa ametit. Kiindumuspisiku puutöö vastu sai isalt ka Hans ning see oskus kulus marjaks ära seal, kuhu saatus tema, venna ja ema 25. märtsil 1949 paiskas – Siberis, eluaegse väljasaadetu seisuses. Kaks venda ei juhtunud sel hetkel kodus olema ning jäid maha. Isa, kes hiljem teenis leiba sõjaväelasena, oli juba 1944. aastal arreteeritud.
Elutee viis Hansu Siberisse kokku kolm korda. Esimene reis kestis täpselt 8 aastat marsruudil Võru–Tulun–Tšeremhovo–Irkutsk–Moskva–Võru. Millegipärast ainult Võrumaalt küüditatutest käis enamik läbi kahest vangilaagrist, enne kui nad paikseks jäeti. Ka Hans oli sellise perekonna liige, keda muudkui viidi ühest kohast teise. Asumisaja kaheksast aastast esimesed neli kuud ja mõned päevad peale möödusid Petrovski vangilaagris, edasine elu kolme aasta vältel kulges kompsukeste ja puust kohvrite ning kastide otsas. Viimased viis aastat elati Irkutskis.
1982. aastal viis Siberisse töö. Kuus aastat hiljem, kolmandat ning seni viimast korda reisis Hans turistina Vaikse ookeani äärde, Vladivostokki.

Raamatud saatusekaaslastest

Oma vaba aja on Hans Sissas abikaasa ning kolme lapse üleskasvatamise kõrvalt pühendanud sellele, et kirja panna ning avaldada kõik, mis on seotud küüditamistega Võrumaalt ning nende inimeste edasise saatusega. Ta on kindel: selleks, et need sündmused kunagi ei korduks, on vaja avaldada kogu tõde. Ta on kogunud mälestusi paljudelt saatusekaaslastelt ning elustanud üleelatud kannatused toonase viieteistaastase nooruki silmadega.
Siberi meenutuste kirjapanekuid alustas ta järjekindlalt juba 1987.-1988. aastal. Mälestused märtsiküüditamisest ilmusid ajalehes “Võru Teataja” 1990. aastal. Algul ei olnud kavas teisi Eestimaal toimunud küüditamisi uurida, kuid inimestelt saadud kirjad ärgitasid seda tegema. Nüüdseks on Hans Sissas avaldanud juba kuus raamatut sarjast “Meenutused” ning iga raamat on eelmisest mahukam.
I osa on pühendatud märtsiküüditamise algusele Võrumaal. II osa pajatab küüditamistest Eestis 1945 – 1947. III raamat on pühendatud koolinoorte vabadusvõitlusele ja elule Siberis. Nende ennastsalgavate aateliste noorte sekka kuulus ka ta oma vend Johannes. IV ja V raamatu kaante vahele on talletatud märtsiküüditatute elukäik Siberis.


Hans Sissas (vasakult kolmas) koos ema vendade ja vennanaisega Irkutskis asumisel 1950ndate paiku.

Siberis sündinud

“Niikaua, kui olen tegelenud saatusekaaslastelt mälestuste kogumisega, nende kirjapanemisega, on mind köitnud Siberis sündinud lapsed, nende edasine elu ja saatus, nende emade elujaatav hoiak ja julgus sünnitada Siberis, anda sealses raskes ja etteaimamata elus elu teisele inimesele, väikesele eestlasele. See oli omamoodi kangelastegu,” kirjutab Hans Sissas oma värskelt ilmunud VI raamatu sissejuhatavas sõnas. See raamat ongi pühendatud Siberis sündinud väikestele eestlastele. Küsimus, palju sündis eestlastel üldse Siberis lapsi, jääb kahjuks puudulike andmete tõttu siiski vastuseta. Pahatihti jättis KGB komandant küüditatud peredes sündinud lapsed toimikusse kandmata. Rääkimata neist nimetutest ja ilmsüüta inimhingedest, kelle saatuseks oli ilmale tulla trellitatud loomavagunis ning surra pärale jõudmata.
Hans Sissase arvestuse kohaselt peaks Siberis sündinud lapsi olema 1300 või natuke rohkem. Tänaseks on teada ligi 1000 laste nimed ja andmed. Oma raamatu lõpus on Hans avaldanud osalise nimekirja 1949. a märtsiküüditatute asumiskohas sündinud laste kohta.
Tänavu 28. augustil 70aastaseks saanud Võrumaa poja plaanid juba avaldatuga ei piirdu. Iga raamatu kirjutamiseks tehtava uurimistöö käigus jääb alati kuhjaga materjali üle ning nii seda tasahilju järgmiste teoste tarvis koguneb. Nõnda jätkub gigantne töö Siberis sündinud eestlaste elukäigu uurimisel. Kavas on avaldada järjekorras juba seitsmes raamat Meenutuste sarjas, mis jutustab 1941. a juunis Võrumaalt viidud inimeste elust külmal maal. Aga juba mõlgub mõttes teos pealkirjaga “Inimsaatused”, mille kaante vahele oleks valikuliselt koondatud eredamad isikud, kelle elutee keerdkäigud on Hansu omadega ühel või teisel moel ristunud.

Selleks soovime tervist, jaksu ja vahedat vaimu ning loodame väga, et kunagi tärkab uuesti elule Eesti küla! Et elustuvad paigad, mida praegu tähistavad ainult vaevalt-vaevalt märgatavad kõrgendikud, vundamendijäänused, mõned metsikuks muutunud õunapuuätid, kevaditi õitsvad lopsakad sirelipõõsad, kunagist sissesõiduteed palistavad kuuse- või pärnapuude sirged read, üksik kopliveerel kasvav juba sammaldunud kask...


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv