Kultuur ja Elu 3/2003


Kultuur ja Elu 2/2003

 

 

 

 


Ühe keele oskus on halb, kahe keele oskus on ravitav

tekst: K&E
foto: m. koppel


Kirjandusvõistluse “Kirjandus ületab piire” edukalt esinenud eesti noored tõestasid, et ka saksa keelega on võimalik kaugele jõuda. Neid võõrustas oma residentsis Austria suursaadik dr J. Forst-Battaglia ja tema abikaasa pr Friederike.

Nii kõlab deviis Euroopa Liidus, kus pannakse keelteoskusele väga suurt rõhku. Ikka eesmärgil, et inimesed saaksid omavahel rohkem suhelda. Eesti noored tõid Austria noorteajakirja “Perplex” poolt korraldatud üle-euroopalisel kirjandusvõistlusel “Kirjandus ületab piire” (“Literatur überwindet Grenzen”) koju koguni 10 auhinda.

Loodetavasti oleme juba mõistnud, et ühe või kahe võõrkeele oskusest jääb tänapäeval väheseks. Inglise keele kultus on kujundanud võltsarusaama, et see on nagu mingi võluvits, millega kõikjal läbi lööb ning nõiaväel avab kõik uksed. Inglise keele ületähtsustamise mõjul on teiste Euroopa ja maailma suurte kultuurkeelte õppimise motivatsioon õpilaste silmis vähenenud. Toimunud läbilöögi valguses peaks soov õppida ka teisi euroopa keeli tugevnema, sest taolised konkursid annavad noortele väljundi ja tunnustuse, mis meie noorkirjanikele, muudest kultuuritegelastest rääkimata, on senini üksnes helesinine unistus.
Arusaamatul põhjusel otsitakse meil mingisugust hägust eesti märki ja brändi. See on ilmekas näide sellest, kui sügavalt istub meie sees rahvuslik alaväärsuskompleks ning et me ikka veel ei oska hinnata seda väärtuslikku, mis meil olemas on ja selle üle uhked olla. Mingi ähmase welcome to Estonia asemel on hoopis need rahvusvahelisel võistlusel silma paistnud noored inimesed meie märgi loojad, sest parimatest võistlustöödest pandi Austrias kokku esseedekogumik. Nii on sellest võistlusest kujunemas Euroopa noorte autorite omamoodi kohtumispaik.

Võitjad väikelinnadest

Usun, et paljudele tuleb üllatusena, et Tallinna eliitkoolid jäid sel võistlusel tühjade kätega, koore noppisid ja Euroopasse jõudsid hoopis väikelinnade koolide õpilased. Praktiliselt puhta töö tegid auhinnalaual ära Tartu Raatuse Gümnaasiumi õppurid Mari-Liis Kari, Madli Jõks, Maarja Liisa Lill, Rivo Lind ja Uku Kaarde, kes noppisid kokku viis preemiat.
Eriti tahaks aga esile tõsta Rakvere Gümnaasiumi õpilasi, kes said kaks auhinda. See saavutus on selle poolest tähelepanuväärne, sest nii nooremas vanuseastmes II koha saanud Hanna Suumann kui ka vanemas vanuseastmes IV koha saanud Kaidi Kütt õpivad saksa keelt B-võõrkeelena. Selgub, et tõsise huvi korral võib vaid kahe-kolme keeletunniga nädalas kõrge tunnustuseni jõuda ning kahtlemata on oma osa selle saavutamisel tublil õpetajal pr Maie Põdramägil.
Veel said preemia Artur Elson Tallinna Lasnamäe Üldgümnaasiumist, Maarja Raap Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Evelyn Mäeorg Tarvastu Gümnaasiumist Mustlas.

Vastuvõtt suursaadiku residentsis

Kõik auhinna saajad, nende õpetajad ja koolide direktorid olid palutud kuldsel sügispäeval, 24. septembril, Austria suursaadiku dr Jakub Forst-Battaglia ning tema abikaasa dr Friederike Forst-Battaglia poolt korraldatud pidulikule auhindade kätteandmisele ja väikesele vastuvõtule suursaadiku residentsis Tallinnas, Pirita-Kosel. Lisaks auhindadele said laureaadid kätte ka trükisooja kogumiku avaldatud töödega.
Juba neljandat korda toimunud kirjandusvõistlusel osalesid viieteistkümne riigi noored. Oma saksa keeles kirjutatud esseedes arutlesid nad seekord teemal “Lebens (t)raum” ehk “Eluunistus, elukeskkond”. Nüüd väljakuulutatud uuel võistlusel, tähtajaga 9. november 2003, on teemaks “Rikastumine” (“Bereicherung”). Võitjad selguvad järgmisel kevadel, 23. aprillil 2004.
Konkurents noorte autorite vahel üha tiheneb, sest osalejate Euroopa riikide arv on kerkinud kahekümne kaheni ning esmakordselt panevad oma väljendusoskuse saksa keeles proovile ka USA noored.
Käesoleval konkursil nooremas vanuseastmes II koha pälvinud Rakvere Gümnaasiumi kaheksanda klassi õpilasel Hanna Suumannil (14) on juba uus essee järgmiseks võistluseks valmimas. Hanna arvates jääb nii inglise kui saksa keele oskusest väheseks, sest Euroopa ei ole veel maailm. “Kui siit välja minna, oleks ehk hea veel mõnda keelt osata,” mõtleb ta. Kõige rohkem hindab ta sellise ürituse puhul saadud kogemust õpitava võõrkeele praktilisel kasutamisel.

On tähtis, et kodus oleks hea elada

Dr J. Forst-Battaglia sõnul ei ole Euroopa Liit mõistagi paradiis, sest me ei ela ju Thomas Moruse “Utoopias”, vaid kompromisside maailmas, kus oluliseks põhimõtteks on huvide tasakaal, mis väljendub piltlikult selles, et kui naabril läheb hästi, läheb ka minul hästi.
“Mäletame keskaegset Euroopa kaubanduslinnade Hansa Liitu, mis oli küll oma olemuselt hoopis midagi muud kui Euroopa Liit, kuid tohutult edukas,” toob ta näite minevikust. “Eestil on oma minevik ja oma tulevik, kuid ka oma olevik. On selge, et mida kõrgem elatustase Eestis on, seda rohkem soovivad inimesed siin elada. Selleks on vaja keskenduda hariduse ja teaduse arendamisele, et anda noortele võrdsed ning parimad võimalikud lähtepositsioonid.
Kui teil on hästi tasustatud teadlased ja insenerid, siis, minnes mõneks ajaks välismaale ennast täiendama ja kogemusi omandama, tulevad nad siia tagasi. Avatud maailmas on tähtis, et omas kodus oleks hea elada, siis säilib ka eripära ja identiteet,” rõhutab ta vajadust tõsta Eestis inimeste motivatsiooni. “Euroopa Liidus ei piisa vaid sellest, kui valitsus- ja majandusringkonnad omavahel tihedalt suhtlevad,” räägib hr suursaadik vajadusest üksteist paremini tundma õppida, et ühendus kujuneks edukaks.
“Seda sihti silmas pidades korraldatakse ka eelpool mainitud juba üleilmseks paisuvat kirjandusvõistlust “Kirjandus ületab piire”. Kuid see pole veel kaugeltki kõik. Näiteks toimub oktoobris väga tuntud Austria kirjandusajakirja numbri esitlus, mis on tervenisti pühendatud kaasaegsele eesti kirjandusele. Samuti on esitlusküps raamat Tallinnast, mis ilmub Austrias sarjas “Euroopa kirjanduspealinnad”. Üsna suur hulk Austria ajakirjanikke on praegu missioonil Euroopa uutes kandidaatriikides just selleks, et nende elu-olu ja kultuuri oma maa inimestele lähemale tuua.
Kavatseme teineteise kultuuri tutvustavaid üritusi kindlasti jätakata. Maailmale tuleb ennast avada, kaotada pole midagi, on ainult võita ja ehk ka teistele midagi anda,” kõlab austerlase ja eurooplase dr Jakob Forst-Battaglia julgustav sõnum meile, Euroopasse naasnud eestlastele. Heaks näiteks edukast väikeriigist Euroopa Liidus toob ta Luksemburgi, mis on Eestist väiksem. “Ometi nad ei kurda, sest seal elavad tulevikku vaatavad inimesed, kes tunnevad oma naabreid ja maailma.”
Koos teiste Euroopa noorte autoritega on võimalus ka meie tublidel noortel inimestel kirjanduse kaudu olla ühise tuleviku disainerid.


 


kirjuta meile! toimetus tellimine reklaam arhiiv