|
|
Ühe keele oskus on halb,
kahe keele oskus on ravitav
tekst:
K&E
foto: m. koppel
|
Kirjandusvõistluse “Kirjandus
ületab piire” edukalt esinenud eesti noored tõestasid,
et ka saksa keelega on võimalik kaugele jõuda.
Neid võõrustas oma residentsis Austria suursaadik
dr J. Forst-Battaglia ja tema abikaasa pr Friederike.
|
Nii kõlab deviis Euroopa Liidus,
kus pannakse keelteoskusele väga suurt rõhku. Ikka
eesmärgil, et inimesed saaksid omavahel rohkem suhelda. Eesti
noored tõid Austria noorteajakirja “Perplex”
poolt korraldatud üle-euroopalisel kirjandusvõistlusel
“Kirjandus ületab piire” (“Literatur überwindet
Grenzen”) koju koguni 10 auhinda.
Loodetavasti oleme juba mõistnud, et
ühe või kahe võõrkeele oskusest jääb
tänapäeval väheseks. Inglise keele kultus on kujundanud
võltsarusaama, et see on nagu mingi võluvits, millega
kõikjal läbi lööb ning nõiaväel
avab kõik uksed. Inglise keele ületähtsustamise
mõjul on teiste Euroopa ja maailma suurte kultuurkeelte
õppimise motivatsioon õpilaste silmis vähenenud.
Toimunud läbilöögi valguses peaks soov õppida
ka teisi euroopa keeli tugevnema, sest taolised konkursid annavad
noortele väljundi ja tunnustuse, mis meie noorkirjanikele,
muudest kultuuritegelastest rääkimata, on senini üksnes
helesinine unistus.
Arusaamatul põhjusel otsitakse meil mingisugust hägust
eesti märki ja brändi. See on ilmekas näide sellest,
kui sügavalt istub meie sees rahvuslik alaväärsuskompleks
ning et me ikka veel ei oska hinnata seda väärtuslikku,
mis meil olemas on ja selle üle uhked olla. Mingi ähmase
welcome to Estonia asemel on hoopis need rahvusvahelisel võistlusel
silma paistnud noored inimesed meie märgi loojad, sest parimatest
võistlustöödest pandi Austrias kokku esseedekogumik.
Nii on sellest võistlusest kujunemas Euroopa noorte autorite
omamoodi kohtumispaik.
Võitjad
väikelinnadest
Usun, et paljudele tuleb üllatusena, et Tallinna eliitkoolid
jäid sel võistlusel tühjade kätega, koore
noppisid ja Euroopasse jõudsid hoopis väikelinnade
koolide õpilased. Praktiliselt puhta töö tegid
auhinnalaual ära Tartu Raatuse Gümnaasiumi õppurid
Mari-Liis Kari, Madli Jõks, Maarja Liisa Lill, Rivo Lind
ja Uku Kaarde, kes noppisid kokku viis preemiat.
Eriti tahaks aga esile tõsta Rakvere Gümnaasiumi õpilasi,
kes said kaks auhinda. See saavutus on selle poolest tähelepanuväärne,
sest nii nooremas vanuseastmes II koha saanud Hanna Suumann kui
ka vanemas vanuseastmes IV koha saanud Kaidi Kütt õpivad
saksa keelt B-võõrkeelena. Selgub, et tõsise
huvi korral võib vaid kahe-kolme keeletunniga nädalas
kõrge tunnustuseni jõuda ning kahtlemata on oma
osa selle saavutamisel tublil õpetajal pr Maie Põdramägil.
Veel said preemia Artur Elson Tallinna Lasnamäe Üldgümnaasiumist,
Maarja Raap Pärnu Ühisgümnaasiumist ja Evelyn Mäeorg
Tarvastu Gümnaasiumist Mustlas.
Vastuvõtt
suursaadiku residentsis
Kõik auhinna saajad, nende õpetajad ja koolide direktorid
olid palutud kuldsel sügispäeval, 24. septembril, Austria
suursaadiku dr Jakub Forst-Battaglia ning tema abikaasa dr Friederike
Forst-Battaglia poolt korraldatud pidulikule auhindade kätteandmisele
ja väikesele vastuvõtule suursaadiku residentsis Tallinnas,
Pirita-Kosel. Lisaks auhindadele said laureaadid kätte ka
trükisooja kogumiku avaldatud töödega.
Juba neljandat korda toimunud kirjandusvõistlusel osalesid
viieteistkümne riigi noored. Oma saksa keeles kirjutatud
esseedes arutlesid nad seekord teemal “Lebens (t)raum”
ehk “Eluunistus, elukeskkond”. Nüüd väljakuulutatud
uuel võistlusel, tähtajaga 9. november 2003, on teemaks
“Rikastumine” (“Bereicherung”). Võitjad
selguvad järgmisel kevadel, 23. aprillil 2004.
Konkurents noorte autorite vahel üha tiheneb, sest osalejate
Euroopa riikide arv on kerkinud kahekümne kaheni ning esmakordselt
panevad oma väljendusoskuse saksa keeles proovile ka USA
noored.
Käesoleval konkursil nooremas vanuseastmes II koha pälvinud
Rakvere Gümnaasiumi kaheksanda klassi õpilasel Hanna
Suumannil (14) on juba uus essee järgmiseks võistluseks
valmimas. Hanna arvates jääb nii inglise kui saksa keele
oskusest väheseks, sest Euroopa ei ole veel maailm. “Kui
siit välja minna, oleks ehk hea veel mõnda keelt osata,”
mõtleb ta. Kõige rohkem hindab ta sellise ürituse
puhul saadud kogemust õpitava võõrkeele praktilisel
kasutamisel.
On tähtis, et kodus oleks
hea elada
Dr J. Forst-Battaglia sõnul ei ole Euroopa Liit mõistagi
paradiis, sest me ei ela ju Thomas Moruse “Utoopias”,
vaid kompromisside maailmas, kus oluliseks põhimõtteks
on huvide tasakaal, mis väljendub piltlikult selles, et kui
naabril läheb hästi, läheb ka minul hästi.
“Mäletame keskaegset Euroopa kaubanduslinnade Hansa
Liitu, mis oli küll oma olemuselt hoopis midagi muud kui
Euroopa Liit, kuid tohutult edukas,” toob ta näite minevikust.
“Eestil on oma minevik ja oma tulevik, kuid ka oma olevik.
On selge, et mida kõrgem elatustase Eestis on, seda rohkem
soovivad inimesed siin elada. Selleks on vaja keskenduda hariduse
ja teaduse arendamisele, et anda noortele võrdsed ning
parimad võimalikud lähtepositsioonid.
Kui teil on hästi tasustatud teadlased ja insenerid, siis,
minnes mõneks ajaks välismaale ennast täiendama
ja kogemusi omandama, tulevad nad siia tagasi. Avatud maailmas
on tähtis, et omas kodus oleks hea elada, siis säilib
ka eripära ja identiteet,” rõhutab ta vajadust
tõsta Eestis inimeste motivatsiooni. “Euroopa Liidus
ei piisa vaid sellest, kui valitsus- ja majandusringkonnad omavahel
tihedalt suhtlevad,” räägib hr suursaadik vajadusest
üksteist paremini tundma õppida, et ühendus kujuneks
edukaks.
“Seda sihti silmas pidades korraldatakse ka eelpool mainitud
juba üleilmseks paisuvat kirjandusvõistlust “Kirjandus
ületab piire”. Kuid see pole veel kaugeltki kõik.
Näiteks toimub oktoobris väga tuntud Austria kirjandusajakirja
numbri esitlus, mis on tervenisti pühendatud kaasaegsele
eesti kirjandusele. Samuti on esitlusküps raamat Tallinnast,
mis ilmub Austrias sarjas “Euroopa kirjanduspealinnad”.
Üsna suur hulk Austria ajakirjanikke on praegu missioonil
Euroopa uutes kandidaatriikides just selleks, et nende elu-olu
ja kultuuri oma maa inimestele lähemale tuua.
Kavatseme teineteise kultuuri tutvustavaid üritusi kindlasti
jätakata. Maailmale tuleb ennast avada, kaotada pole midagi,
on ainult võita ja ehk ka teistele midagi anda,” kõlab
austerlase ja eurooplase dr Jakob Forst-Battaglia julgustav sõnum
meile, Euroopasse naasnud eestlastele. Heaks näiteks edukast
väikeriigist Euroopa Liidus toob ta Luksemburgi, mis on Eestist
väiksem. “Ometi nad ei kurda, sest seal elavad tulevikku
vaatavad inimesed, kes tunnevad oma naabreid ja maailma.”
Koos teiste Euroopa noorte autoritega on võimalus ka meie
tublidel noortel inimestel kirjanduse kaudu olla ühise tuleviku
disainerid.
|
|
|
