|
|
ÜRO INIMÕIGUSTE
KOMITEELE PEAMISTE RIKUTUD INIMÕIGUSTE HEASTAMISE TAOTLUS
Meie, Nõukogude Liidu valitseva kommunistliku
partei ja tema repressiivorganite NKVD-KGB poolt meelevaldselt
ja ebaseaduslikult kinnipeetud, Siberi sunnitöölaagrites
või sundasumisel parimad eluks antud aastad ning lähedased
pereliikmed inimsusevastaste vägivallaaktsioonide tagajärjel
kaotanud, palume Teie menetlust, et määratleda konkreetne
kohustuslik subjekt, ja otsust, kellel lasub kohustus maksta õiglast
ja küllaldast kompensatsiooni meie meelevaldsete arreteerimiste,
ebaseaduslike kinnipidamiste ja orjatöö eest, meie pereliikmete
hukkumiste ja mõrvamistega tekitatud kahju eest ning natsionaliseerimise
sildi all konfiskeeritud vara eest. See kõik kokku on negatiivselt
mõjutanud meie kogu ülejäänud elu ja riivanud
inimväärikust.
Meie arvates on peasüüdlasi mitu:
23. augustil 1939. a sõlmisid Nõukogude Liit ja
hitlerlik Saksamaa omavahelise pakti koos salaprotokolliga, mille
sisu on rahvusvahelise õiguse vastane kuritegu (Dietrich
A. Loeber). Praegu tuntakse seda dokumenti Molotov – Ribbentropi
paktina. Sellest tulenevalt inkorporeeriti Eesti, Läti ja
Leedu iseseisvad riigid Nõukogude Liidu koosseisu. Kohe
algasid ka repressioonid.
Sellele järgnes 22. juunil 1941 alanud
Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline sõda, mille
ägedad lahingud toimusid meie maal. See hävitas kõik,
mis oli loodud mitmete põlvkondade jooksul. Pärast
sõda Euroopale Marschalli plaani alusel antud ülesehituslik
abi jättis kolm Balti riiki, kes olid veel Nõukogude
okupatsiooni all, sellest välja. Meie inimeste kanda on sõja
ja Nõukogude okupatsioonidega tekitatud kahjud, justkui
oleksime meie, sõjas riigina mitteosalenud, selle julma
sõja süüdlased ja kaotajariik. Koorem on pandud
ohvritele. See kõik vajab ja nõuab hüvitamist.
Siin peab nõudma vastust ka Jalta konverentsil
1945 osalenud USA-lt ja Suurbritannialt, kes ei teinud midagi,
et seada õigus ja õiglus omale kohale. Ka hilisematel
konverentsidel kestis sama ükskõiksuse rutiin, millega
on sügavalt solvatud meie inimeste inimväärikust,
takistatud eneseteostust Nõukogude võimu poolt pandud
piirangute tõttu. Meil peab olema õigus saada korralikku
hüvitist neilt, kes oma tegude, ükskõiksete lepete
ning otsustega on rikkunud meie elu, tekitanud korvamatut kahju.
Meie õiguste rakendamisele lootes
Lugupidamisega
Eesti Õigusvastaselt Represseeritute
Liidu
Memento esimees
Endel Palmiste
* * *
Eesti Vabariigi taasiseseisvumine
20. augustil 1991. a on andnud meie rahvale lootuse edasikestmiseks
ja eneseteostuseks. Peaaegu pool sajandit kestnud nõukogude
okupatsioonide ja sel ajal toimunud inimsusevastaste vägivallaaktsioonide
ning meie maale venekeelsete inimeste ümberasustamiste tõttu
ei julgenud meie aktiivses eas inimesed endale järglasi muretseda.
Meelest ei läinud need lapsed, keda koos vanematega kõige
julmemalt represseeriti, et teha ruumi uutele asukatele.
Selleks, et normaalselt areneda ja edasi kesta, on vaja jõudu,
tervist ja ressurssi. Poole sajandi pikkuse surutise tõttu
on meil kõigil selle defitsiit. Ka praegune rahvusvaheline
seis soosib olukorda, kus koorem on pandud ülekohtu ja omavoli
ohvritele. Ükski meie inimestele väga suure kahju tekitajatest
pole avalikult tunnistanud, et neil on meie rahva ees suur võlg,
mis aumeeste seltskonnas kuulub tasumisele.
Oleme ettevalmistanud taotluse ÜRO Inimõiguste Komiteele,
et nemad menetleksid ja määraksid erapooletult kohustusliku
subjekti (subjektid), kellel lasub kohustus maksta õiglast
ja küllaldast kompensatsiooni i n i m s u s e v a s t a s
t e kinnipidamiste, süütute inimeste mõrvamiste
ja ka võõra sõjaga tekitatud kahjude eest.
Virve Virkus
Memento Tallinna Ühenduse
Eestseisuse liige
|
|
|
