Kuidas elab
Pirita Vaba Aja Keskus?

tekst: Margit-Mariann Koppel

Varje Ojala, Pirita Vabaaja Keskuse juhtajatoolil

11. oktoobril 1999 sai kuus aastat tühjana seisnud Pirita kinohoone endale uue hingamise. Uksed avas Pirita Vaba Aja Keskus, mille juhiks on Varje Ojala.

Tallinlased ei tunne kultuurikeskusi

Vaba aja keskuste loomine, kus inimestel on võimalus minimaalsete kulutustega või tasuta veeta terve päev, on praeguse aja märk. Eriti oluline on selliste suhtlemis- ja kokkusaamispaikade olemasolu laste ja noorte jaoks, kes leiaksid endile mõtestatud tegevust ning ei läheks põnevust ja seiklusi otsima tänavale või norutaks üksinda kodus teleka ees.
Paraku selgus EMORi poolt läbiviidud küsitlusest, et kultuurimajade ja rahvamajade tuntus on tallinlaste seas üllatuslikult madal. 28. nov-5. dets 2001 läbiviidud küsitluse sihtrühmaks olid 12-74. a tallinlased (334566 inimest). Uuriti kultuurimajade spontaanset tuntust, külastatavust, osalemist huviringides, rahulolu ning peamisi infokanaleid kultuurimajade tegevuse kohta. 31% küsitletutest ei osanud nimetada ühtegi kultuurikeskust, 51% ei osanud nimetada oma piirkonna kultuurikeskust. 70% ei ole kunagi kultuurikeskusi külastanud ja 31% ei kavatse seda ka edaspidi teha. Neist omakorda 61% tõi mitteosalemise põhjuseks vaba aja puuduse.
Kõige rohkem nimetati Salme, Nõmme, Lindakivi ja Vene Kultuurikeskust ja Kullot. Kultuurimajade pähe pakuti ka Linnahalli ja Saku Suurhalli ning Sakala Keskust. Eelnimetatutele lisaks teati Pirita Vaba Aja Keskust, Pelgulinna Rahvamaja, Toomklubi, Mustamäe Kultuurikeskust (Kaja).
Kultuurikeskuste külastajate enamiku moodustavad eestlased, kuni 24 aastased õpilased ja üliõpilased. Kõige aktiivsemad ollakse Pirital, Nõmmel ja Kesklinnas. Enim motiveerib inimesi huviringides osalema füüsilise koormuse saamine, vaba aja sisustamine, enesetäiendamine, suhtlemine ning loominguline eneseväljendus. Korruselamute rajoonides on populaarseks tegevusalaks sport. Mustamäel käsitööga tegelemine ning Nõmmel seltsitegevus. Deviis “terves kehas terve vaim” on ilmselt väga pop, sest ringides osalejatest on ülekaalukalt 65% tegevad spordiga või tervisespordiga. Kultuuritegevuses osaleb vaid 17%.

Kultuurikeskuste tuntust pärsib info ja reklaamivähesus

Enamik küsitletutest heitis ette info ja reklaami vähesust või sootuks puudumist. Nii asukoha kui info leviku suhtes olid kõige rohkem rahul Pirita elanikud. Väga rahulolematud olid seevastu Kristiine ja Põhja-Tallinna ning Mustamäe elanikud.
Varje Ojala näeb samuti suurimat probleemi selles, et üksteise tegemistest pole piisavalt infot, kultuurimajade tegevus võiks leida rohkem kajastamist. Seda mitte ainult Tallinnas, vaid üle Eesti. Praegu puudub ühiskonnal ning ka kultuuritöötajatel kultuuri- ja rahvamajade tegevuse kohta Eestis üldpilt. Palju neid on? Mis seisukorras need on? Mis neis toimub? Kuidas nad toime tulevad? Näib, et nende asutuste rolli ja tähtsust praeguses ühiskonnas alahinnatakse, kohati tundub, et nendega ei osata midagi peale hakata – rahvamajadesse suhtutakse kui nõukogude aja jäänukitesse. Kuid enamik kultuurialal andekaid inimesi on omal ajal kusagil küla või linna kultuurimajas alustanud. Tegemist on taimelavaga, mille pinnalt kasvab välja meie rahvuskultuur.

Vaba Aja Keskusega seostub inimestel ujula, spordisaal ja … lõbumaja

Otsus luua Piritale Vaba Aja Keskus sündis Pirita Halduskogu ettepanekul ja Kultuuriameti toetusel Tallinna linnavolikogus 26.09.1996. Algas maja remont, mis kestis kolm aastat. Esmalt pandi peale uus katus ja rajati keskustekompleks. Teises etapis remonditi fassaadi, katlamaja, ringideruumi ja saalikompleksi. 11. oktoobril peeti avamispidu ja saalipõrandal keerutasid esimese tantsu Ave ja Peep Vardja. “Omaette poleemikat on põhjustanud pikk ja lohisev nimi “Vaba Aja Keskus”. Kui olen küsinud inimestelt, mis selle nimega seostub, siis on nimetatud ujulat ja sportimisvõimalusi. Ükskord küsiti isegi lõbumajateenust,” meenutab Varje Ojala.
Pirita Vaba Aja Keskus on mõnes mõttes eriline maja, sest nime järgi võiks ju arvata, et tegu on peamiselt noortele mõeldud asutusega, kuid tegelikult käivad koos erinevad põlvkonnad. Kõige aktiivsemad on noored ja eakad. Majas tegutseb Pirita Avatud Noortekeskus, mille aasta külastuskaart maksab 50 krooni. Noortekeskuses on olemas internetiühendusega arvutid, toimuvad huvitavad mängud ja üritused. Arvutite olemasolu on oluline magnet, mis noori siia majja tõmbab. Lisaks ringidele korraldatakse suvel ja koolivaheaegadel lastele ja noortele linnalaagreid, et nad mitte üksinda kodus nelja seina vahel ei peaks laagerdama. Tänavu suvel oli neli laagrit: “Uudishimuliku kunstniku laager”, “Merelaager”, “Kloostrilaager” ja “Fotolaager”. Sügisesel koolivaheajal (28.10.02 – 01.11.02) toimub 7-12.a lastele põnev ja seiklusrohke “Muinasjutulaager.”
Mida pidevalt kasutatakse, see kulub ning pisemad remonttööd käivad majas alatasa. Tänavu sügiseks sai saal uue põranda ning see sündmus paneb Varje Ojala näo õnnest särama. Mõnele võib ülevoolav rõõm saalipõranda üle imelik tunduda, kuid nende aastate jooksul on maja Varjele justkui teiseks koduks saanud, siin ei leidu ühtegi nurka, mida ta ei teaks.

Kuidas Vaba Aja Keskust rahastatakse?

Pirita Vaba Aja Keskus on linnaosa poolt hallatav asutus ning seda finantseeritakse Tallinna linna eelarvest Pirita Linnaosavalitsuse kaudu. Linnaasutustel ei ole võimalik osaleda linnavalitsuse ametite poolt korraldatud projektikonkurssidel ja näiteks ei saa nad taotleda ürituste korraldamiseks toetust Tallinna Kultuuriväärtuste Ametist, sest seadus ei luba linnaametitel finantseerida linnaosa allasutusi. Selline kord on mõeldud topeltfinantseerimise vältimiseks. Eelarve katab peamiselt küll ülalpidamiskulusid, kuid selle raames on ettenähtud summad ürituste korraldamiseks ning on ka kohustus teenida omatulu, et tegevust rahastada. Ürituste korraldamiseks on võimalik taotleda toetust fondidelt ja Kultuurkapitalilt ning linnaasutustelt võtavad selleks projekte vastu ka näiteks Hansapank ja teisedki võimalikud sponsorfirmad.
Pirita Linnaosavalitsusega on Vaba Aja Keskusel koostöö väga hea. Näiteks kui Tallinna linnavalitsus otsustas viimasel hetkel muuta töömalevate doteerimise tingimusi, siis tuli Pirita Linnaosavalitsus vastu ning aitas Vaba Aja Keskusel töömaleva läbi viia nii, et noorte osalustasu oli vaid 200 krooni. Vastasel juhul oleks see olnud vähemalt 1000 krooni, mis muutnuks töömaleva täiesti mõttetuks. Üks nõukogudeaegse mentaliteediga linnavalitsuse ametnik oli Varje Ojala sõnul põhjendanud dotatsiooni kaotamist sellega, et töömalev polevatki raha teenimiseks, vaid töökasvatuseks ning kõik lapsed peavad tundma ennast võrdsetena. Kuid elus ei ole paraku kõik kunagi võrdsed ning taskuraha teenimise võimalus on väga paljudele noortele ülimalt oluline.

Kuidas kirjutada head projekti?

Ürituste korraldamiseks tuleb kirjutada projekt ning esitada see potentsiaalsetele rahastajatele. Hea projekti kirjutamine on päris suur kunst ja inimesed, kes seda valdavad, kõrges hinnas. Uute ideede genereerimise ja vajalike projektide kirjutamisega tegeleb Pirita Vaba Aja Keskuses juhataja asetäitja Riina Ever.
“Projektide teemasid, mida pole rahastatud, ei ole otseselt mitteaktuaalseteks peetud, aga tüüpiline vastus sel puhul on: “Kuigi esitatud projekt oli nõuetekohaselt vormistatud ja selle rakendamine vajalik, ei ole võimalik projekti rahaliselt toetada konkursiks ettenähtud piiratud finantsiliste ressursside tõttu.” Sellise vastuse saime, kui osalesime Sotsiaalministeeriumi Vanuripoliitika Komisjoni korraldatud projektikonkursil eakatele suunatud projektiga “Ise tervise tegija”.
Saladus peitub selles, et projekt tervikuna peab olema vajalik, projekti sisu olema seostatav projektikonkursi korraldaja väljakuulutatud temaatikaga ja vastama konkursil esitatud nõuetele. Projekti läbiviimiseks peab olema väga täpselt läbimõeldud tegevuskava ja detailne eelarve,” avab Riina Ever hea projekti kirjutamise nippe.
Viimaseks edukamaks ürituseks oli kevadel toimunud projekt “Koolivaheaeg meediamaailmas”, kus osalesid noored üle Tallinna. Kohtuti ajakirjanikega – Ingrid Tähismaa, Madis Jürgen jpt. Noored said ülevaate erinevatest meedialiikidest – televisioon, raadio, uuriv ajakirjandus, meelelahutusajakirjandus, reklaamindus. Huvi oli noorte poolt väga suur ja tagasiside hea.
Õnnestunud projekt oli ka 15.08.02 teist aastat toimuv Kloostripäev, mida Pirita Vaba Aja Keskus korraldas koostöös Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu ja Pirita Linnaosavalitsusega. Kloostripäeval tutvustatakse linnaelanikele ja külalistele Pirita uut ja vana kloostrit ning tutvustatakse keskaegset elu-olu Pirital.
Sel sügisel plaanitavatest projektidest on suurim 22.10.02 – 24.10.02 toimuv üritustesari “Turvaline Pirita”, mille raames Pirita lapsed tutvuvad politsei- ja tuletõrjujate tööga, 12. klassi õpilased osalevad ka ekskursioonil Keskvanglasse ja Tallinna Linnakohtusse, kus kohtuvad kohtunik K. Poljakovaga.

Tundub, et võimalusi oma vaba ajaga midagi mõistlikku ja arendavat peale hakata, on tegelikult rohkesti ning kõik ei ole sugugi hirmkallis. EMORi küsitluses kurtis kalliduse üle vaid 10% küsitletutest. Ühelt poolt on probleemiks vaba aja nappus ja infopuudus, teisalt inimeste endi huvipuudus ja passiivsus. Jääb üle loota, et kultuurimajade, päevakeskuste, noortekeskuste ja rahvamajade tuntus paraneb ning inimesed sinna tee leiavad. Pirita Vaba Aja Keskus igatahes ootab.