Kuum ja kirglik Hispaania

tekst: K&E

Hispaania kultuurikeskuse looja Eestis Juan Carlos Monroy Rapla Hooldekeskuses 100aastase vanamemmega

Milline on kultuurielu Hispaanias ja kuidas on seda mõjutanud kuulumine Euroopa Liitu, seda tutvustab alles hiljuti Tallinna vanalinnas uksed avanud Hispaania kultuurikeskuse looja Juan Carlos Monroy.

Päike, vein, apelsinid, jalgpall, corrida, flamenco… Paljud eestlased on valinud oma suvise puhkusereisi sihtkohaks Hispaania. Kui Eesti alles koputab Euroopa Liidu uksele, siis Hispaania on juba sees. Eestile, nagu igale teisele riigile, on ülimalt oluline osata end Euroopa globaalsel laval nähtavaks teha. Kuid sama oluline on tunda ka teiste maade kultuurielu ja kultuuripoliitikat, et võrrelda ja osata väärtustada oma kultuuri.

Härra Juan Carlos Monroy, kui kaua olete Eestis olnud ja millega tegelete?

“Aasta tagasi tuli üks 25aastane noormees Hispaaniast, täpsemalt Madridist, Eestisse vabatahtlikuna tööle Rapla Hooldekeskusesse. Tulin Eestisse, sest pidasin atraktiivseks minna väljapoole kodumaad ja avastada teisi kultuure. Mõte tulla just Eestisse tuli täielikult minu südamest, mitte ratsionaalsest kaalutlusest. Ja mulle meeldib aidata sotsiaalabi vajavaid inimesi. Oman teaduskraadi sotsioloogia alal Salamanca Ülikoolist ja Birminghamis asuvast University Central of England.
Ajakiri “Kultuur ja Elu” portreteerib väga hästi Eesti elu läbi ajalooprisma. Kultuur ja elu on kaks üldmõistet, mis minu arvates on siin Eestis omavahel tihedalt seotud. Rääkides kultuurist, olen õppinud, milline on Eesti muusika, kunst, traditsioonid jne. Elust saan ma rääkida ainult enda isikliku kogemuse põhjal. Kõik minu esimesed sotsiaalsed kontaktid Eestis tekkisid tänu suhetele vanade inimestega Rapla Hooldekeskuses. Kõik head asjad, mida keegi võib elus leida (tagasihoidlikkus, malbus, armastus) leidsin ma Raplas nende vanaemade ja vanaisade näol. Minu kogemus ühiskondlikke kultuurilisi üritusi korraldava sotsiaaltöötajana oli väga meeldiv. Minu poolt korraldatud kultuuriürituste hulgas oli ka Hispaania-teemalisi, nagu keeleõpetamine või kohviõhtud, vestlusringid Hispaaniast. Sellest hetkest peale hakkasin arendama mõtet Hispaania kultuurikeskuse loomisest Tallinnas. Kui korraldasin kultuuriüritusi Raplas, miks ma ei võiks teha seda Tallinnas? Tänu ühele Euroopa Liidu noorteprogrammile sain raha projekti alustamiseks. Tarisin Hispaaniast kohvris kohale 60 kg raamatuid, ülejäänud asjad muretsesin Eestist. Seejärel alustasin projektiga, mis toob inimesed hispaania kultuurile lähemale.”

Teie perekonnanimi ei kõla eriti hispaanialikult.

“Ega ei kõla küll. See on baski perekonnanimi, mis aga ei oma baski keeles mingit tähendust. Baskimaa on kogu ülejäänud Hispaaniast niivõrd totaalselt erinev, et see on täiesti omaette teema.”

Hispaania seostub minu jaoks sõnaga kirg. Milliste sõnadega iseloomustaksite oma kodumaad?

“Arvan, et igal maal on oma kired. Viis, kuidas kultuur neid kirgi väljendab, ongi see, mis meid üksteisest eristab. Kuid igal riigil on oma emotsioonid ja meetodite skaala nende väljendamiseks on väga suur. Kui ma aga pean valima mingi minu kultuurile iseloomuliku joone, siis valiksin kaine mõistuse.”

Kui võrrelda elu Eestis ja Hispaanias, siis millised on peamised erinevused?

“Minu arvates on Eesti ja Hispaania vahel palju erinevusi, kuid peamine on sotsiaalne karakter. Meie Hispaanias elame rohkem väljapoole. Meil on rohkem elu tänaval ja “kodust väljas” kui tubast. Mingil määral on meid mõjutanud kliima, ometi pole see eripärasuse põhjus. Meie majandus, religioon, kunst, ajalugu jne on vastastikuse sotsiaalse suhtluskeskkonna mootoriks. Ja need sotsiaalsed suhtlemistavad on kujunenud erinevate kogukondade läbikäimise tulemusena piiritletud ruumis ja ajas, see sfäär on välja treinud meie isikupära. Minu arvates eristab sotsiaalne karakter meid mitte üksnes Eestist, vaid isegi kogu ülejäänud Euroopast.”

Millist kirjandust hispaanlastele meeldib lugeda?

“Hispaania inimesed ei loe üldiselt palju. Häbiväärselt ollakse rohkem mõjutatud sellest, mida kuulus inimene (kuulus sellepärast, et on näiteks mõne nõmeda TV-programmi saatejuht) ütleb, kui sellest, mida kirjanikud või filosoofid on näiteks sajandite vältel kirjutanud. Enim loetud autorid ja raamatud on peamiselt Cervantes (“El Quijote”) ja Gabriel Garcia Marques (“Cien años de soledad” jt), Lazarillo de Tormes (“Anonimo”), Jorge Luis Borges jt.”

Kuidas finantseeritakse teatreid Hispaanias ja kuidas tulevad toime erateatrid? Palun nimetage mõned hispaanlaste praegused lemmiknäitlejad.

“Üldiselt on teatrid riigi finantseerimisel. Kuigi on olemas ka erateatreid, kes rahastavad end ise. On Muusika ja Kunstide Instituut, mis püüab kaitsta, propageerida ja levitada teatrite rajamist Hispaanias ja väljaspool Hispaaniat. Teiste sõnadega, me võime rääkida, kuidas erinevad autonoomsed regioonid Hispaanias just neid teatreid rahastavad. Hispaanias on Kataloonia ja Madrid peamised regioonid, mis eraldavad rohkem raha teatrite tegevuseks. Teatri- ja muusikafestivalid on nendes regioonides peamine investeeringute fookus. Teatrid püüavad jääda püsima maailmas, kus inimesed eelistavad käia pigem kinos kui teatris. Mis puutub hispaania näitlejatesse, siis mulle meeldivad Javier Bardem, Carmelo Gomez, Eduardo Noriega, Juan Luis Galiardo, näitlejannadest Pilar Bardem, Ana Torrent, Carmen Maura, Cristina Marcos.”

Kuidas ja mil määral kajastab kultuuri ajakirjandus?

“Televisioonis ja raadios on väga palju kultuurisaateid. Raadios on kultuurisaated eetris rohkem öösiti kui hommikuti. Meil on tüüpilised viktoriinid ning praegu on hakatud üha rohkem kajastama regioonide eripära ja kultuurilisi aspekte. Üks populaarsemaid muusikaprogramme on 24 tundi eetris olev copla-muusika programm. Copla on rahvamuusikastiil, kus esitatakse kirjanike luulet rahvalike laulude kaudu. On ka teisi muusikaprogramme, mis tutvustavad erinevaid muusikastiile.
Televisioon näitab rohkem tunnetele rõhuvaid saateid, kultuurisaateid on vähe ja põhjuseks on publikut ligi tõmbavad kommertssaated, mis on palju tähtsamad. Praegu omavad televisioonis näidatavad kultuurisaated vähem vaatajaskonda, sest publik eelistab ajaviidet ja klatši (näiteks kuulsuste elust kõnelevad saated). Tegelikult omavad kõige kuulsamad saated nagu “Big Brother” või “Operacion Triunfo” ülisuurt ja aina paisuvat vaatajaskonda. Need “vaadatavad saated” muutuvad üha populaarsemaks ning kahandavad inimeste huvi kultuurisaadete vastu. Hispaanias, kus inimesed armastavad üksteist taga rääkida, on sellised saated parimad, mida vaadata ja kommenteerida…”

Milline võiks olla Eesti rahvuslik kapital, millega globaalsel laval silma paista?

“Loodan, et Eesti säilitab kultuuri televisioonis ja raadios. Praegusel globaliseerumise ajajärgul omavad kommertsüritused ja elav šõud suuremat edu kui teised. Tallinn on üks ilusamaid linnu Euroopas, vanalinn teeb selle atraktiivseks ja suursuguseks. Tallinna ajalooline keskus võiks tulevikus säilitada Põhja-Euroopa antiikset linnapilti. Loodan samuti, et Hispaania ja Eesti saavutavad tulevikus tõelise kontakti kõigis valdkondades. Leian, et Eestil on vaja avastada palju asju Hispaania kohta ja Hispaanial Eesti kohta. Loodan, et peatselt saavad mõlemad riigid rohkem koostööd teha.”